Süstemaatiline liigitus: KOHTUMENETLUSÕIGUS → Kriminaalmenetlus

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kriminaalmenetluse seadustik¹

Vastu võetud 12.02.2003
RT I 2003, 27, 166
jõustumine 01.07.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seadustiku reguleerimisala

  (1) Käesolevas seadustikus sätestatakse kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kord ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise kord.

  (2) Käesolevas seadustikus sätestatakse ka jälitustoimingute tegemise alused ja kord.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 2.   Kriminaalmenetlusõiguse allikad

  Kriminaalmenetlusõiguse allikad on:
  1) Eesti Vabariigi põhiseadus;
  2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud;
  3) käesolev seadustik ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid;
  4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel.

§ 3.   Kriminaalmenetlusõiguse ruumiline ja ajaline kehtivus

  (1) Kriminaalmenetlusõigus kehtib Eesti Vabariigi territooriumil. Kriminaalmenetlusõigus kehtib ka väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, kui see tuleneb välislepingust või kui kriminaalmenetluse esemeks on Eesti kaitseväeteenistuses oleva isiku tegu.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (2) Kriminaalmenetluses kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust.

  (3) Välisriigis kogutud tõendite Eesti kriminaalmenetluses kasutamise nõuded on sätestatud käesoleva seadustiku §-s 65.

  (4) Erakorralise seisukorra ajal kohaldatakse käesolevat seadust, arvestades erakorralise seisukorra seaduses sätestatud erisusi.
[RT I 2009, 39, 260 - jõust. 24.07.2009]

§ 4.   Kriminaalmenetlusõiguse isikuline kehtivus

  Kriminaalmenetlusõigus kehtib võrdselt kõigi isikute kohta järgmiste eranditega:
  1) Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja kohtuniku kohta süüdistusakti koostamise ning neid puudutavate mõnede menetlustoimingute erisused on sätestatud käesoleva seadustiku 14. peatükis;
  2) Riigikogu liikme suhtes enne süüdistusakti koostamist tehtavate menetlustoimingute ning süüdistusakti koostamise erisused on sätestatud käesoleva seadustiku 14¹. peatükis;
  3) isikule, kellel on diplomaatiline puutumatus või välislepingus ettenähtud muud eesõigused, võib Eesti kriminaalmenetlusõigust kohaldada välisriigi taotlusel, arvestades välislepingus sätestatud erisusi.
[RT I, 22.12.2014, 9 - jõust. 01.01.2015]

§ 5.   Riiklikkuse põhimõte

  Kriminaalmenetlust alustatakse ja toimetatakse Eesti Vabariigi nimel.

§ 6.   Kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõte

  Kuriteo asjaolude ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad käesoleva seadustiku §-s 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või kui käesoleva seadustiku § 201 lõike 2, § 202, 203, 203¹, 204, 205, 205¹, 205², 205³ või § 435 lõike 3 kohaselt puudub alus kriminaalmenetlus lõpetada.
[RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 01.11.2024, jõustumine muudetud [RT I, 21.06.2024, 2]]

§ 7.   Süütuse presumptsioon

  (1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

  (2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust.

  (3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.

§ 8.   Menetlusosalise õiguste tagamine

  (1) Uurimisasutus, prokuratuur ja kohus on kohustatud:
  1) seaduses sätestatud juhtudel menetlustoimingut rakendades selgitama menetlusosalisele menetlustoimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi;
  2) tagama kahtlustatavale ja süüdistatavale reaalse võimaluse end kaitsta;
  3) tagama kahtlustatavale ja süüdistatavale kaitsja abi käesoleva seadustiku § 45 lõikes 2 sätestatud juhtudel või kui ta seda taotleb;
  4) edasilükkamatutel juhtudel võimaldama vahistatud kahtlustatava või süüdistatava taotlusel talle muud õigusabi;
  5) andma vahistatud kahtlustatava või süüdistatava järelevalveta vara tema nimetatud isiku või kohaliku omavalitsuse hoiule;
  6) tagama vahistatu alaealise lapse järelevalve või vahistatu abi vajava lähedase hooldamise;
  7) selgitama füüsilisest isikust kannatanule tema õigust pöörduda ohvriabitöötaja poole ning saada vajaduse korral ohvriabiteenuseid ja vägivallakuriteo ohvritele ettenähtud riiklikku hüvitist ning selgitama seda, milliseid käesolevast seadustikust tulenevaid võimalusi kannatanu turvalisuse tagamiseks saab kasutada.
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]

  (2) Kui Politsei- ja Piirivalveamet, prokuratuur või kohus on käesoleva seaduse § 37² lõikes 1 sätestatud hindamise tulemusena tuvastanud, et kannatanu võib vajada ohvriabiteenuseid, edastatakse kannatanu andmed ohvriabi seaduses sätestatud korras Sotsiaalkindlustusametile.
[RT I, 06.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]

§ 9.   Isikuvabaduse tagamine ning inimväärikuse austamine

  (1) Kahtlustatavat võib kohtu vahistamismääruseta kinni pidada kuni nelikümmend kaheksa tundi.

  (2) Kohtu vahistamisotsustus tehakse vahistatule viivitamata teatavaks talle arusaadavas keeles ja viisil.

  (3) Uurimisasutus, prokuratuur ja kohus peavad menetlusosalist kohtlema tema au teotamata ja tema inimväärikust alandamata. Kedagi ei tohi piinata ega muul viisil julmalt või ebainimlikult kohelda.

  (4) Kriminaalmenetluses on isiku perekonna- või eraellu lubatud sekkuda vaid käesolevas seadustikus ettenähtud juhtudel ja korras kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks, kriminaalasjas tõe tuvastamiseks ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

§ 10.   Kriminaalmenetluse keel

  (1) Kriminaalmenetluse keel on eesti keel. Kriminaalmenetlus võib menetleja, menetlusosaliste ja kohtumenetluse poolte nõusolekul toimuda ka muus keeles, kui nad seda valdavad.

  (2) Kahtlustatavale, süüdistatavale, kannatanule, tsiviilkostjale ja kolmandale isikule, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi. Kahtluse korral selgitab menetleja välja isiku eesti keele oskuse. Kui eesti keele oskust ei ole võimalik välja selgitada või see osutub ebapiisavaks, tagatakse tõlgi abi.
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]

  (2¹) Kui kahtlustatav või süüdistatav ei valda eesti keelt, tagatakse talle tema või kaitsja taotlusel tõlgi abi kaitsjaga kohtumisel, mis on otseselt seotud kahtlustatava või süüdistatava suhtes läbiviidava menetlustoimingu, esitatava taotluse või kaebusega. Kui menetleja leiab, et tõlgi abi ei ole vajalik, vormistab ta keeldumise määrusega.
[RT I, 04.10.2013, 3 - jõust. 27.10.2013]

  (3) Kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- ja kohtutoimikusse taotletakse, peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Uurimisasutuse ja prokuratuuri poolt lõpetatud kriminaalasjades olevad muus keeles koostatud dokumendid tõlgitakse eesti keelde prokuratuuri korraldusel või menetlusosalise taotlusel.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (4) Kohtumenetluse poole taotlusel võib kohtuistungi protokolli kanda ka teksti, mis ei ole eestikeelne. Sellisel juhul lisatakse protokollile teksti tõlge eesti keelde.

  (5) Kui kahtlustatav või süüdistatav ei valda eesti keelt, tõlgitakse isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, vahistamismäärus, Euroopa vahistamismäärus, süüdistusakt ja kohtuotsuse tekst tema emakeelde või keelde, mida ta valdab, vähemalt osas, mis on oluline kahtlustuse või süüdistuse sisust arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohast.
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]

  (6) Kui kahtlustatav või süüdistatav ei valda eesti keelt, võib ta ise või tema kaitsja esitada põhjendatud taotluse kriminaalasjas kahtlustuse või süüdistuse sisu arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohast olulise dokumendi tõlkimiseks emakeelde või keelde, mida ta valdab. Kui menetleja leiab, et dokumentide tõlkimise taotlus ei ole tervikuna või osaliselt põhjendatud, vormistab ta keeldumise määrusega.
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]

  (6¹) Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse või kohtuotsuse sisust arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohast olulise teksti tõlkimist kannatanu emakeelde või keelde, mida ta valdab. Füüsilisest isikust kannatanu võib taotleda ka muu tema menetlusõiguste tagamiseks olulise dokumendi tõlkimist. Kui menetleja leiab, et muu dokumendi tõlkimise taotlus ei ole tervikuna või osaliselt põhjendatud, vormistab ta keeldumise määrusega.
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–6¹ loetletud dokumentide kirjaliku tõlke asemel võib need tõlkida suuliselt või teha nendest suulise kokkuvõtte, kui:
  1) sellega ei mõjutata menetluse õiglust, või
  2) kahtlustatav või süüdistatav, keda on teavitatud käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 loetletud dokumentide kirjalikust tõlkest loobumise tagajärgedest, on esitanud kirjalikust tõlkest loobumise taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil või see on muul viisil protokollitud.
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]

  (8) Suuline tõlge tagatakse kahtlustatavale ja süüdistatavale viivitamata, dokumentide kirjalik tõlge tagatakse kahtlustatavale ja süüdistatavale mõistliku aja jooksul nii, et see ei halvenda nende kaitseõiguse teostamist.
[RT I, 04.10.2013, 3 - jõust. 27.10.2013]

  (9) Käesoleva paragrahvi alusel tõlke tagamata jätmise või osalise tagamise võib isik vaidlustada vastavalt käesoleva seadustiku § 228 või 229 sätetele või käesoleva seadustiku 15. peatüki kohaselt.
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]

  (10) Kui isikule on menetlusdokument käesoleva paragrahvi alusel tõlgitud, siis selle menetlusdokumendi peale kaebamisel arvestatakse kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest arvates.
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]

§ 11.   Kohtuistungi avalikkus

  (1) Igal isikul on võimalus jälgida ja talletada kohtuistungit käesoleva seadustiku §-s 13 sätestatud korras.

  (2) Avalikkuse põhimõte toimib kohtulahendi kuulutamisel piiranguta, välja arvatud juhul, kui selle kuulutamist kinnisel kohtuistungil nõuavad alaealise, abikaasa, registreeritud elukaaslase või kannatanu huvid.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

  (3) Kohtuistungi avamisest kuni kohtulahendi kuulutamiseni toimib avalikkuse põhimõte käesoleva seadustiku §-des 12 ja 13 sätestatud piirangutega.

  (4) Avalikult kohtuistungilt võib kohus kõrvaldada alaealise, kui see on vajalik alaealise huvide kaitseks.

§ 12.   Kohtuistungi avalikkuse piiramine

  (1) Kohus võib istungi kuulutada osaliselt või täielikult kinniseks:
  1) riigi- või ärisaladuse või salastatud välisteabe kaitseks;
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]
  2) kõlbluse või perekonna- või eraelu kaitseks;
  3) alaealise või kannatanu huvides;
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]
  4) õigusemõistmise huvides, sealhulgas juhul, kui kohtuistungi avalikkus võib ohustada kohtu või kohtumenetluse poole või tunnistaja julgeolekut.

  (2) Kohtuistungi avalikkuse piiramise käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel lahendab kohus põhistatud määrusega omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel.
[RT I, 07.12.2018, 2 - jõust. 17.12.2018]

  (3) Kohtu loal võivad kinnist kohtuistungit jälgida uurimisasutuse ametnik, kohtuametnik, tunnistaja, asjatundja, ekspert, tõlk, käesoleva seadustiku § 38 lõike 5 punktis 3 nimetatud isik ning kannatanu ja süüdistatava lähedane käesoleva seadustiku § 71 lõike 1 tähenduses.
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]

  (4) Kinnisel kohtuistungil hoiatab kohus menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid, et kinnisel kohtuistungil arutatut ning seal käsitletud dokumente ei ole lubatud avaldada ulatuses, mis on vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse või huvi kaitseks.
[RT I, 07.12.2018, 2 - jõust. 17.12.2018]

  (4¹) Kohus võib menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid põhistatud määrusega kohustada asja menetlemisel teatavaks saanud asjaolu saladuses hoidma ka juhul, kui kohtuistung ei ole kinniseks kuulutatud, kuid saladuse hoidmine on ilmselt vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse või huvi kaitseks.
[RT I, 07.12.2018, 2 - jõust. 17.12.2018]

  (4²) Istungi protokolli tehakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 4¹ sätestatud juhtudel märge menetlusosaliste ja teiste istungisaalis viibijate hoiatamise kohta saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest.
[RT I, 07.12.2018, 2 - jõust. 17.12.2018]

  (5) [Kehtetu - RT I, 07.12.2018, 2 - jõust. 17.12.2018]

§ 13.   Kohtuistungi talletamise piiramine

  (1) Kohtuistungi avamisest kuni kohtulahendi kuulutamiseni on istungisaalis viibijal lubatud teha kirjalikke märkmeid.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (2) Muid vahendeid võib kohtuistungi talletamisel kasutada vaid kohtu loal.

  (3) Kinnisel kohtuistungil võib kohus lubada vaid kirjalike märkmete tegemist.

§ 14.   Kohtumenetluse võistlevus

  (1) Kohtumenetluses täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid.

  (2) Süüdistusest loobumine käesoleva seadustiku §-s 301 sätestatud korras vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. Kui süüdistusest loobutakse põhjusel, et süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele, on süüdistusest loobumine kriminaalmenetluse lõpetamise alus. Muudel juhtudel on süüdistusest loobumine õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alus.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

§ 15.   Kohtuliku arutamise vahetus
[RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Maakohtu kohtulahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (2) Ringkonnakohtu kohtulahend võib tugineda:
  1) tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel ringkonnakohtus esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud;
[RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]
  2) tõenditele, mida on maakohtus vahetult uuritud ja mis on apellatsioonimenetluses avaldatud.

  (3) Kohtulahend ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, kes on muudetud käesoleva seadustiku § 67 kohaselt anonüümseks, tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda, ega § 66 lõikes 2¹ nimetatud isiku ütlustele.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

§ 15¹.   Kohtuliku arutamise katkematus ja viivitamatus

  Kohus arutab kohtuasja ühtse tervikuna ning tagab võimalikult kiire lahendini jõudmise.
[RT I 2008, 32, 198 - jõust. 15.07.2008]

§ 15².   Isikuandmete töötlemine kriminaalmenetluses

  (1) Kriminaalmenetluses on menetlejal õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, mis on vajalikud kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse läbiviimiseks, tõendite kogumiseks, kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramiseks, jälitustoimingu tegemiseks või muu käesolevas seaduses sätestatud eesmärgi saavutamiseks.

  (2) Isikuandmete töötlemisel kriminaalmenetluse raames tegutseb menetleja õiguskaitseasutusena isikuandmete kaitse seaduse § 13 lõike 2 tähenduses ning isikuandmete töötlemisel lähtutakse õiguskaitseasutustele kehtestatud sätetest.

  (3) Isikuandmete kaitse seadusest tulenevate andmesubjekti õiguste teostamisel lähtutakse käesolevas seaduses sätestatust, sõltumata sellest, kas andmesubjekt on kahtlustatav, süüdistatav, kannatanu, tsiviilkostja, kolmas isik, tunnistaja või muu isik.

  (4) Isikuandmete töötlemisel käesoleva seaduse alusel võib vastutav töötleja piirata andmesubjekti isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi, kui see on vajalik süüteo tõkestamiseks, avastamiseks, menetlemiseks või karistuse täideviimiseks, tsiviil-, haldus- või mistahes muu seadusliku menetluse läbiviimiseks, teise isiku või andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamise takistamiseks, riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks või avaliku korra kaitse tagamiseks.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel võib piirata järgmisi andmesubjekti õigusi:
  1) õigust saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust;
  2) õigust saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile;
  3) õigust nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;
  4) õigust esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta;
  5) õigust saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest.

  (6) Kriminaalmenetluses töödeldavate isikuandmete kaasvastutavad töötlejad on menetlejad vastavalt oma pädevusele.

  (7) Isikuandmete edastamine kolmandas riigis asuvale isikule, kes ei ole õiguskaitseasutus isikuandmete kaitse seaduse § 13 lõike 2 tähenduses, on lubatud üksnes isikuandmete kaitse seaduse §-s 49 sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

2. peatükk KRIMINAALMENETLUSE SUBJEKTID 

§ 16.   Menetlejad ja menetlusosalised

  (1) Menetlejad on kohus, prokuratuur ja uurimisasutus.

  (2) Menetlusosalised on kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik.
[RT I 2007, 2, 7 - jõust. 01.02.2007]

§ 17.   Kohtumenetluse pooled

  (1) Kohtumenetluse pooled on prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik.
[RT I 2007, 2, 7 - jõust. 01.02.2007]

  (2) Kohtumenetluse poolel on käesolevas seadustikus sätestatud menetlusosalise õigused.

1. jagu Kohus 

§ 18.   Maakohtu koosseis

  (1) Maakohtus arutab esimese astme kuritegude kriminaalasju eesistujast ja kahest rahvakohtunikust koosnev kohtukoosseis. Rahvakohtunikul on kohtulikul arutamisel kõik kohtuniku õigused.

  (1¹) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal rahvakohtunik õigusemõistmises ei osale. Maakohtus mõistab sel ajal õigust maakohtunik ainuisikuliselt. Erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisel jätkab maakohtunik ainuisikuliselt õiguse mõistmist nendes kohtuasjades, milles rahvakohtunik ei osalenud.
[RT I, 11.03.2023, 3 - jõust. 21.03.2023]

  (2) Teise astme kuritegude kriminaalasju ja kriminaalasju lihtmenetluses arutab kohtunik ainuisikuliselt.

  (3) [Kehtetu - RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 09.07.2012]

  (4) Kui kriminaalasja kohtulik arutamine on aeganõudev, võib kohtumäärusega kaasata kohtuistungile varukohtuniku või varurahvakohtuniku, kes viibib kohtuliku arutamise ajal istungisaalis. Kohtukoosseisust kohtuniku või rahvakohtuniku väljalangemise korral asendatakse ta varukohtuniku või varurahvakohtunikuga.

  (5) Kohtueelses menetluses, kohtulikus eelmenetluses ja kohtulahendi täitmise menetluses täidab kohtu ülesandeid kõikides kriminaalasjades kohtunik ainuisikuliselt. Korraldava määruse, mille peale ei saa seadusest tulenevalt edasi kaevata, võib kõigis kriminaalasjades kogu menetluse vältel teha kohtunik ainuisikuliselt.
[RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]

  (6) Rahvusvahelises koostöös kriminaalasja lahendav kohtukoosseis on sätestatud 19. peatükis.

§ 19.   Ringkonnakohtu koosseis

  (1) Ringkonnakohtus arutab kriminaalasja vähemalt kolmest ringkonnakohtunikust koosnev kohtukoosseis. Eelmenetlust kriminaalasjas toimetab ringkonnakohtunik ainuisikuliselt.

  (2) Ringkonnakohtu esimees võib ringkonnakohtu koosseisu kaasata sama kohturingkonna maakohtu kohtuniku tema nõusolekul.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

  (3) Korraldava määruse, mille peale ei saa seadusest tulenevalt edasi kaevata, võib kõigis kriminaalasjades kogu menetluse vältel teha ringkonnakohtunik ainuisikuliselt.
[RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]

§ 20.   Riigikohtu koosseis

  (1) Riigikohtus vaatab kriminaalasja läbi vähemalt kolmest riigikohtunikust koosnev kohtukoosseis.

  (2) [Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

  (3) Korraldava määruse, mis ei lõpeta asja menetlust Riigikohtus, võib kogu menetluse vältel teha riigikohtunik ainuisikuliselt.
[RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]

§ 21.   Eeluurimiskohtunik

  (1) Eeluurimiskohtunik on maakohtu kohtunik, kes täidab talle käesoleva seadustikuga pandud ülesandeid kohtueelses menetluses ainuisikuliselt.

  (2) Käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel annab jälitustoiminguks loa eeluurimiskohtunik.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 09.07.2012]

§ 22.   Täitmiskohtunik

  Täitmiskohtunik on maakohtu kohtunik, kes täidab talle käesoleva seadustikuga pandud ülesandeid kohtulahendi täitmisel ainuisikuliselt.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 22¹.   Kohtukoosseis lahendijärgse taotluse menetlemisel

  Pärast asjas lahendi tegemist samale kohtule esitatavat taotlust, eelkõige lahendis vea parandamise või lahendi avalikustamise piiramise taotlust, ei pea lahendama lahendi teinud kohtukoosseis.
[RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]

§ 23.   Hääletamine kollegiaalses kohtukoosseisus ja kohtuniku eriarvamus

  (1) Kollegiaalne kohtukoosseis lahendab kriminaalasja puutuvad küsimused hääletamisega.

  (2) Maakohtus esitab viimasena oma arvamuse eesistuja.

  (3) Ringkonnakohtus ja Riigikohtus esitab esimesena oma arvamuse kohtumenetlust ettevalmistanud kohtunik, kui ta ei ole eesistuja. Hääletamist jätkatakse kohtunike ametialase vanemuse järjekorras, alates noorimast. Eesistuja hääletab viimasena.

  (4) Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustav eesistuja hääl.

  (5) Kohtukoosseisu liikmel ei ole õigust keelduda hääletamast ega jääda erapooletuks. Küsimuste järjestikulisel hääletamisel ei ole varem vähemusse jäänud kohtukoosseisu liikmel õigust hääletamast keelduda.

  (6) Hääletamisel vähemusse jäänud kohtunik võib esitada eriarvamuse. Riigikohtu otsusele lisatud eriarvamus avaldatakse koos kohtuotsusega.
[RT I 2010, 19, 101 - jõust. 01.06.2010]

§ 23¹.   Kohtuametnik

  (1) Asja lahendamist ettevalmistava või muu korraldava määruse, mille peale ei saa seadusest tulenevalt edasi kaevata, sealhulgas avalduse, taotluse või kaebuse käiguta jätmise määruse ja tähtaja andmise ning pikendamise määruse, võib teha ka vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädev kohtuametnik.

  (2) Kohtulahendi koostamisel või vormistamisel võib kohus kasutada kohtuametniku abi.
[RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]

§ 24.   Üldine kohtualluvus kriminaalasja arutamisel maakohtus

  (1) Kriminaalasja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud.

  (2) Erandina võib kriminaalasja arutada kuriteo tagajärgede saabumise või süüdistatavate või kannatanute või tunnistajate enamuse asukoha järgi. Kriminaalasja erandliku üleandmise ühe ringkonnakohtu piires otsustab ringkonnakohtu esimees, muudel juhtudel Riigikohtu esimees.

  (3) Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik kindlaks määrata, arutatakse kriminaalasja kohtus, kelle tööpiirkonnas on kohtueelne menetlus lõpule viidud.

  (4) Eeluurimiskohtuniku ülesandeid täidab selle maakohtu eeluurimiskohtunik, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata, täidab eeluurimiskohtuniku ülesandeid menetlustoimingu tegemise koha järgse maakohtu eeluurimiskohtunik. Jälitustoiminguks annab eeluurimiskohtunikuna loa tööjaotusplaaniga määratud kohtunik, kes ei ole kohtu esimees.
[RT I, 13.03.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (5) Rahvusvahelises koostöös menetletava kriminaalasja kohtualluvus on sätestatud 19. peatükis.

§ 25.   Erandlik kohtualluvus kriminaalasja arutamisel maakohtus

  (1) Trükise vahendusel toimepandud kuriteo kriminaalasi allub trükise väljaandmise koha kohtule, kui kannatanu ei taotle kriminaalasja arutamist tema elukoha järgses kohtus või kohtus, kelle tööpiirkonnas on trükist levitatud.

  (2) Kui kuritegu on toime pandud välisriigis, allub kriminaalasja arutamine kahtlustatava või süüdistatava Eesti-elukoha järgsele kohtule. Kui kahtlustataval või süüdistataval Eestis elukohta ei ole, allub kriminaalasja arutamine Harju Maakohtule.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 26.   Ühendatud kriminaalasja kohtualluvus

  Kui kriminaalasi allub mitmele kohtule, võib ühendatud kriminaalasja arutada ühes neist. Kohtualluvuse otsustab süüdistusakti kohtusse saatev prokuratuur õigusemõistmise huvidest lähtudes.

§ 27.   Kohtunikku puudutava kriminaalasja kohtualluvus

  (1) Kriminaalasi, milles kohtunik on menetlusosaline ja mida tuleks üldise kohtualluvuse kohaselt menetleda selle kohtuniku töökoha järgse ringkonnakohtu tööpiirkonna maakohtus, antakse menetlemiseks maakohtusse teise ringkonnakohtu tööpiirkonnas.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (2) Kui kohtuniku suhtes jälitustoimingu tegemiseks loa andmine on üldise kohtualluvuse kohaselt selle kohtuniku töökoha järgse ringkonnakohtu tööpiirkonna maakohtu pädevuses, annab Riigiprokuratuuri taotlusel jälitustoiminguks eeluurimiskohtunikuna loa teise ringkonnakohtu tööpiirkonnas asuva maakohtu esimees või tema määratud kohtunik.
[RT I 2007, 1, 2 - jõust. 30.03.2007]

§ 27¹.   Süüdistuskohustusmenetluse kohtualluvus

  (1) Käesoleva seadustiku § 208 lõikes 1 nimetatud Riigiprokuratuuri määruse peale esitatud kaebuse lahendamine kuulub selle ringkonnakohtu pädevusse, kelle tööpiirkonnas asub kannatanule kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saatnud prokuratuur või uurimisasutus.

  (2) Kui kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse on kannatanule saatnud Riigiprokuratuur, kuulub käesoleva seadustiku § 208 lõikes 1 nimetatud kaebuse lahendamine Tallinna Ringkonnakohtu pädevusse.
[RT I 2006, 21, 160 - jõust. 25.05.2006]

§ 28.   Kohtualluvuse kontrollimine ja alluvusvaidluse lahendamine

  (1) Kohus kontrollib kriminaalasja kohtualluvust kohtulikku arutamist ette valmistades ja kohtualluvuse vaidlustamise korral koostab kriminaalasja alluvusjärgsele kohtule saatmise määruse.

  (2) Enne kriminaalasja alluvusjärgsele kohtule saatmist on lubatud vaid edasilükkamatud menetlustoimingud.

  (3) Kui kohus vaidlustab teisest kohtust saadud kriminaalasja kohtualluvuse, määrab kohtualluvuse Riigikohtu esimees.

§ 29.   Kohtutevaheline menetlusabi

  Kohus võib menetlusabi saamiseks pöörduda teise kohtu poole juhul, kui menetlustoimingu tegemine teises kohtus lihtsustab kriminaalasja menetlemist, hoiab kokku menetlusosaliste ja kohtu aega või vähendab menetluskulusid. Abitaotluse saanud kohus ei või abist keelduda, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

2. jagu Prokuratuur 

§ 30.   Prokuratuur kriminaalmenetluses

  (1) Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kohtus. Käesolevas seadustikus sätestatud juhul on prokuratuuril õigus esitada tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus. Kui käesolev seadustik ei sätesta teisiti, ei ole prokuratuuril tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse tõendamiseks vajalike tõendite kogumisel käesolevas seadustikus sätestatud menetleja õigusi.
[RT I, 05.02.2019, 2 - jõust. 15.02.2019]

  (2) Prokuratuuri volitusi kriminaalmenetluses teostab prokuratuuri nimel prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele. Käesolevas seadustikus sätestatud prokuratuuri volitusi tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisel teostab prokurör või riigi peaprokuröri või juhtivprokuröri volitatud muu isik.
[RT I, 05.02.2019, 2 - jõust. 15.02.2019]

  (3) Nõukogu määrusest (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1–71), tulenevate Euroopa Prokuratuuri ülesannete täitmisel on Euroopa prokuröril ja Euroopa delegaatprokuröril samad õigused, mis on prokuratuuril käesoleva seadustiku kohaselt.
[RT I, 29.12.2020, 1 - jõust. 08.01.2021]

3. jagu Uurimisasutus 

§ 31.   Uurimisasutuste piiritlemine

  (1) Uurimisasutused on oma pädevuse piires Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla, kes täidavad uurimisasutuse ülesandeid vahetult või nende hallatavate või kohalike asutuste kaudu.
[RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]

  (2) [Kehtetu - RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (3) [Kehtetu - RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (4) [Kehtetu - RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (5) Nende ametikohtade loetelu, mida täitvatel ametnikel on õigus kriminaalmenetluses osaleda uurimisasutuse pädevuse piires, kinnitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuse juht.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

§ 32.   Uurimisasutus kriminaalmenetluses

  (1) Uurimisasutus teeb käesolevas seadustikus sätestatud menetlustoiminguid iseseisvalt, kui menetlustoiminguks ei ole vaja kohtu luba või prokuratuuri luba või korraldust.

  (2) Uurimisasutusel on õigus nõuda kriminaalasja lahendamiseks vajaliku dokumendi või vajalike andmete esitamist.
[RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]

4. jagu Kahtlustatav ja süüdistatav 

§ 33.   Kahtlustatav

  (1) Kahtlustatav on isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule.

  (2) Kahtlustatavale selgitatakse viivitamata tema õigusi ja kohustusi ning ta kuulatakse üle kahtlustuse sisu kohta. Ülekuulamise võib edasi lükata, kui kahtlustatava tervise seisund ei võimalda tema kohest ülekuulamist ning kui see on vajalik kaitsja ja tõlgi osavõtu tagamiseks.

§ 34.   Kahtlustatava õigused ja kohustused

  (1) Kahtlustataval on õigus:
  1) teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest;
  2) teada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu;
  2¹) tõlgi abile;
[RT I, 04.10.2013, 3 - jõust. 27.10.2013]
  3) kaitsja abile;
  4) kohtuda kaitsjaga teiste isikute juuresolekuta;
  5) kaitsja juuresolekul olla üle kuulatud, osaleda vastastamisel, ütluste seostamisel olustikuga ja tema äratundmiseks esitamisel;
  6) osaleda vahistamistaotluse arutamisel kohtus;
  7) esitada tõendeid;
  8) esitada taotlusi ja kaebusi;
  9) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;
  10) anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, osaleda kokkuleppemenetluse läbirääkimistel, teha ettepanekuid kohaldamisele kuuluva karistusliigi ja -määra kohta ning sõlmida või sõlmimata jätta kokkuleppemenetluse kokkulepe.

  (1¹) Alaealisel kahtlustataval, samuti kriminaalasja asjaolusid ja isiku haavatavust arvestades kuni kahekümne ühe aastasel isikul, keda kahtlustatakse kuriteo toimepanemises alla kaheksateistaastasena, on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule õigus:
  1) teavitada seaduslikku esindajat või muud isikut käesoleva seadustiku § 35² lõigete 1 ja 2 kohaselt;
  2) seadusliku esindaja või muu isiku juuresviibimisele menetlustoimingute tegemise ajal ja kohtuistungil käesoleva seadustiku § 35² lõike 3 kohaselt;
  3) sellele, et tema individuaalseks hindamiseks koostatakse kohtueelne ettekanne hiljemalt enne süüdistuse esitamist, välja arvatud juhul, kui see ei ole konkreetses kriminaalmenetluses tema huvides, ja et individuaalse hindamise järeldusi võetakse arvesse menetluslike otsuste tegemisel;
  4) sellele, et talle tehakse vabaduse võtmisel seaduses ettenähtud juhul või vajaduse korral, samuti tema enda, tema kaitsja või käesoleva seadustiku § 35² lõikes 1 või 2 nimetatud isiku taotlusel või menetleja algatusel põhjendamatu viivituseta tervisekontroll, mille järeldusi võetakse arvesse menetluslike otsuste tegemisel;
  5) erikohtlemisele vabaduse võtmisel;
  6) kohtlemisele eraelu puutumatust ja väärikust kaitsval viisil vastavalt tema vanusele, küpsusele, arusaamisvõimele ja erivajadustele, sealhulgas võimalikele suhtlemisraskustele, ning menetlusele põhjendamatute viivitusteta.
[RT I, 20.12.2019, 1 - jõust. 30.12.2019]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud kohtumise võib katkestada menetlustoiminguks, kui kohtumine on kestnud ühe tunni.

  (3) Kahtlustatav on kohustatud:
  1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel;
  2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele.

§ 34¹.   Kahtlustatava õigus tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega

  (1) Kahtlustataval on õigus taotleda juurdepääsu tõenditele, mis on olulised tema vastu esitatud kahtlustuse sisu täpsustamiseks, kui see on vajalik õiglase menetluse ja kaitse ettevalmistamise tagamiseks. Juurdepääs kogutud tõenditele tagatakse hiljemalt pärast seda, kui prokuratuur on kohtueelse menetluse lõpuleviiduks tunnistanud ja esitanud kriminaaltoimiku tutvumiseks käesoleva seadustiku § 224 järgi.

  (2) Kahtlustataval on õigus taotleda juurdepääsu tõenditele, mis on olulised vahistamistaotluse põhjendatuse arutamiseks ning kinnipidamise ja vahistamise vaidlustamiseks kohtus.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tõenditele juurdepääsu võimaldamise otsustab prokuratuur. Prokuratuur võib määrusega keelduda tõenditele juurdepääsu võimaldamisest, kui see võib oluliselt kahjustada teise isiku õigusi või kui see võib kahjustada kriminaalmenetlust.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud prokuratuuri keeldumise määruse peale võib esitada kaebuse vastavalt käesoleva seadustiku § 228 sätetele.
[RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]

§ 35.   Süüdistatav

  (1) Süüdistatav on isik, kelle kohta prokuratuur on koostanud süüdistusakti käesoleva seadustiku § 226 kohaselt või kellele on esitatud süüdistusakt kiirmenetluses või isik, kellega on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe.

  (2) Süüdistataval on kahtlustatava õigused ja kohustused. Süüdistataval on õigus tutvuda kaitsja vahendusel kriminaaltoimikuga ja võtta osa kohtulikust arutamisest.

  (3) Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on süüdimõistetu.

  (4) Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus, on õigeksmõistetu.
[RT I 2006, 15, 118 - jõust. 14.04.2006]

§ 35¹.   Kahtlustatava ja süüdistatava õiguste tutvustamine

  (1) Kahtlustatavale ja süüdistatavale tutvustatakse viivitamata tema õigusi suuliselt või kirjalikult lihtsas ja arusaadavas keeles. Õiguste selgitamise kohta võetakse allkiri.
[RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]

  (1¹) Alaealise kahtlustatava ja süüdistatava õigusi tutvustatakse ka tema seaduslikule esindajale ja käesoleva seadustiku § 35² lõikes 2 nimetatud isikule.
[RT I, 20.12.2019, 1 - jõust. 30.12.2019]

  (2) Kahtlustatavale või süüdistatavale, kes on kinni peetud või vahistatud, antakse viivitamata kirjalik õiguste deklaratsioon tema õiguste kohta kriminaalmenetluses. Kahtlustataval ja süüdistataval on õigus hoida deklaratsiooni enda valduses kinnipidamise või vahistamise aja jooksul.
[RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kahtlustatav või süüdistatav ei valda eesti keelt, antakse talle õiguste deklaratsioon tema emakeeles või keeles, mida ta valdab.
[RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]

  (4) Õiguste deklaratsioonide näidisvormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 20.12.2019, 1 - jõust. 30.12.2019]

§ 35².   Seadusliku esindaja või muu isiku teavitamine ja menetluses osalemine

  (1) Menetleja on kohustatud teavitama alaealise kahtlustatava või süüdistatava seaduslikku esindajat alaealise kahtlustatava õigustest ja kohustustest, välja arvatud olukorras, kus see ei ole alaealise huvides või võib oluliselt kahjustada kriminaalmenetlust. Viimastel juhtudel tuleb teavitada kohaliku omavalitsuse asutust.

  (2) Kui alaealise kahtlustatava või süüdistatava seadusliku esindaja teavitamine ei ole võimalik või see ei ole alaealise huvides või võib oluliselt kahjustada kriminaalmenetlust, teavitab menetleja muud isikut, kelle alaealine kahtlustatav või süüdistatav on nimetanud ja menetleja sobilikuks hinnanud.

  (3) Alaealise kahtlustatava või süüdistatava soovil võib seaduslik esindaja ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik viibida alaealise juures:
  1) kohtuistungil;
  2) menetlustoimingute tegemise ajal, kui see on menetleja hinnangul alaealise huvides ega takista viivitusi põhjustades või muul viisil kriminaalmenetlust.
[RT I, 20.12.2019, 1 - jõust. 30.12.2019]

§ 36.   Juriidilisest isikust kahtlustatava ja süüdistatava osalemine kriminaalmenetluses

  Juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav osaleb kriminaalmenetluses oma seadusliku esindaja, seadusliku esindaja poolt volitatud töötaja, pankrotihalduri või lepingulise esindaja kaudu, kellel on kõik kahtlustatava või süüdistatava õigused ja kohustused. Juriidilise isiku nimel ütluste andmise õigus on juriidilisest isikust kahtlustatava või süüdistatava seaduslikul esindajal või pankrotihalduril.
[RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]

5. jagu Kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik 
[RT I 2007, 2, 7 - jõust. 01.02.2007]

§ 37.   Kannatanu

  (1) Kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud. Kuriteokatse puhul on isik kannatanu ka juhul, kui rünnatud õigushüve asemel kahjustatakse tema sellist õigushüve, mille kahjustamine on rünnatud õigushüve kahjustamisest hõlmatud. Riik või muu avaliku võimu kandja on kannatanu üksnes siis, kui tal on õigushüve kahjustamise tõttu tekkinud varaline nõue, mida on võimalik maksma panna kriminaalmenetluses. Füüsiline isik on kannatanu ka juhul, kui kuriteo või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga on põhjustatud tema lähedase surm ja talle on surma tagajärjel kahju tekkinud.
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]

  (2) Juriidilisest isikust kannatanu osaleb kriminaalmenetluses oma seadusliku esindaja, seadusliku esindaja poolt volitatud töötaja, pankrotihalduri või lepingulise esindaja kaudu, kellel on kõik kannatanu õigused ja kohustused. Juriidilise isiku nimel ütluste andmise õigus on juriidilisest isikust kannatanu seaduslikul esindajal või pankrotihalduril.
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]

  (3) Menetlustoimingus kohaldatakse kannatanule tunnistaja kohta sätestatut, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti.

  (4) Isik kaasatakse kannatanuna menetlusse menetlustoimingule allutamisega või menetleja määrusega. Isiku võib kannatanuna menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis ja igas kohtuastmes kuni apellatsioonimenetluse lõpuni. Kui ilmneb, et isik on kaasatud menetlusse põhjendamatult või ta ei vasta asjaolude muutumise tõttu enam kannatanu mõistele, kõrvaldab menetleja isiku menetlusest määrusega.
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.07.2016]

  (5) Kui kohtueelne menetleja ei rahulda taotlust isiku kannatanuna kaasamiseks või kõrvaldab alusetult kannatanuna menetlusse kaasatud isiku menetlusest, selgitatakse kannatanule tema õigust esitada menetleja määruse peale kaebus käesoleva seadustiku §-s 228 sätestatud korras. Isik võib enda kannatanuna kaasamist taotleda ka kohtuotsuse peale apellatsiooni esitades.
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.07.2016]

§ 37¹.   Kannatanu menetlusõigusjärglus

  (1) Kui füüsilisest isikust kannatanu sureb või juriidilisest isikust kannatanu lõpeb pärast tsiviilhagi esitamist, kuid enne selle kohta tehtava lahendi jõustumist, lubab menetleja kolmanda isikuna menetlusse astuda kannatanu üldõigusjärglasel. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis.

  (2) Kannatanu üldõigusjärglasel on üksnes tsiviilhagi menetlemisega seotud kannatanu õigused.

  (3) Üldõigusjärglasele on kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale.

  (4) Kui füüsilisest isikust kannatanu sureb või juriidilisest isikust kannatanu lõpeb ja kannatanu üldõigusjärglast ei ole teada või tema väljaselgitamine ei ole mõistliku tähtaja jooksul võimalik, jätab kohus tsiviilhagi läbi vaatamata.
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]

§ 37².   Füüsilisest isikust kannatanu individuaalsete kaitsevajaduste hindamine

  (1) Menetleja on kohustatud hindama, kas esineb asjaolusid, mis annavad aluse arvata, et füüsilisest isikust kannatanu vajab kriminaalmenetluses erikohtlemist ja kaitset, sealhulgas ohvriabiteenuseid.
[RT I, 06.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]

  (2) Hindamisel võetakse arvesse kannatanu isiksuseomadusi, kuriteo raskust ja laadi, kahtlustatava isikut, kuriteo toimepanemise asjaolusid ja kannatanule tekitatud kahju. Alaealise kannatanu puhul eeldatakse, et ta vajab kriminaalmenetluses erikohtlemist ja kaitset.

  (3) Hindamise tulemusel otsustatakse, milliseid käesolevas seadustikus sätestatud kannatanu turvalisust tagavaid võimalusi on võimalik kasutada, samuti seda, kas ülekuulamine tuleb läbi viia kannatanu erivajadustele kohandatud ruumis, eriliste kaitsevajadustega kannatanu ülekuulamiseks koolitatud spetsialisti poolt või tema osalusel või võimaluse korral kogu menetluse jooksul sama isiku poolt või kas eriliste kaitsevajadustega kannatanu võib vajada ohvriabiteenuseid.
[RT I, 06.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]

§ 38.   Kannatanu õigused ja kohustused

  (1) Kannatanul on õigus:
  1) vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine käesoleva seadustiku §-des 207 ja 208 sätestatud korras;
  2) esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus käesoleva seadustiku § 225 lõikes 1 või § 240 punktis 4 sätestatud tähtaja jooksul;
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.01.2017]
  3) anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest käesoleva seadustiku §-des 71–73 sätestatud alustel;
  4) esitada tõendeid;
  5) esitada taotlusi ja kaebusi;
  6) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;
  7) tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega käesoleva seadustiku §-s 224 sätestatud korras;
  8) võtta osa kohtulikust arutamisest;
  9) anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda, anda arvamus süüdistuse ja karistuse ning süüdistuses nimetatud kahju suuruse ja tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse kohta;
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.01.2017]
  10) anda nõusolek ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks ning taotleda lähenemiskeelu kohaldamist käesoleva seadustiku §-s 310¹ sätestatud korras;
[RT I 2006, 31, 233 - jõust. 16.07.2006]
  11) taotleda, et tema ülekuulamist viiks läbi temaga samast soost isik, kui tegemist on seksuaalvägivalla, soolise vägivalla või lähisuhetes toime pandud kuriteoga, välja arvatud kui ülekuulamist viib läbi prokurör või kohtunik või kui see takistaks menetluse käiku.
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]

  (2) Kannatanu on kohustatud:
  1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel;
  2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele.

  (3) [Kehtetu - RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.01.2017]

  (4) Uurimisasutus või prokuratuur selgitab kannatanule tema õigusi, tsiviilhagi esitamise korda, tsiviilhagile esitatavaid põhilisi nõudeid, tsiviilhagi esitamise tähtaega ja selle möödalaskmise tagajärgi, samuti riigi õigusabi saamise tingimusi ja korda.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (5) Füüsilisest isikust kannatanul on õigus:
  1) saada teavet kuriteos kahtlustatava vahistamisest ja taotleda, et ohu korral teavitatakse teda vahistatu vabastamisest, välja arvatud juhul, kui selle teabe edastamine tekitaks kahju kahtlustatavale;
  2) taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule;
  3) võtta menetlustoimingule saatjana kaasa üks tema poolt valitud isik, kui menetleja ei ole sellest põhjendatult keeldunud;
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]
  4) taotleda võimalust arvamuse andmiseks süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, kui tegemist on karistusseadustiku 9. või 11. peatükis sätestatud esimese astme kuriteoga;
[RT I, 19.03.2019, 3 - jõust. 01.07.2019]
  5) avaldada arvamust temale kuriteoga kaasnenud mõju ning kuriteo eest vastutuse võtmise kohta.
[RT I, 19.03.2019, 3 - jõust. 01.07.2019]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punkti 3 alusel kannatanut menetlustoimingul saatvat isikut hoiatatakse, et menetlusandmeid ei ole lubatud avaldada ning menetlustoimingu käiku ei ole lubatud sekkuda.
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]

§ 38¹.   Kannatanu nõuete maksmapanek kriminaalmenetluses

  (1) Kannatanul on õigus esitada kahtlustatava, süüdistatava või tsiviilkostja vastu tsiviilhagi, mille kohus vaatab läbi kriminaalmenetluses. Kannatanu võib tsiviilhagis esitada nõude, kui:
  1) nõude eesmärk on kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või heastamine, kui selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega ja kui sellist nõuet oleks võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses;
  2) tegemist on kahjuhüvitisnõudega avaliku võimu kandja vastu, mida oleks võimalik esitada halduskohtumenetluses.

  (2) Avaliku võimu kandja võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule esitada kannatanuna ka avalik-õigusliku nõudeavalduse süüdistatavalt nõutava avalik-õigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks, kui sellise kohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega. Avalik-õigusliku nõudeavalduse võib esitada haldusorgan, kes oleks õigustatud sama rahalise kohustuse kindlaks määrama haldusmenetluses. Avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamine kriminaalmenetluses välistab sama nõude maksmapaneku muus menetluses, välja arvatud juhul, kui taotlus jäetakse kriminaalmenetluses läbi vaatamata.

  (3) Tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus esitatakse uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu käesoleva seadustiku § 225 lõikes 1 või § 240 punktis 4 sätestatud tähtaja jooksul.

  (3¹) Kui kriminaalmenetlusse on kannatanuna kaasatud riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avaliku võimu kandja ja tema esindaja ei esita käesoleva seadustiku §-s 225 või § 240 punktis 4 sätestatud tähtaja jooksul tsiviilhagi või avalik-õiguslikku nõudeavaldust, võib riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avaliku võimu kandja esindaja asemel esitada tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse prokuratuur.
[RT I, 05.02.2019, 2 - jõust. 15.02.2019]

  (3²) Kui kriminaalmenetlusse on kannatanuna kaasatud riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avaliku võimu kandja ja tema esindaja esitab käesoleva seadustiku §-s 225 või § 240 punktis 4 sätestatud tähtaja jooksul tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse, milles väljendatud kannatanu nõue on kuriteoga tekitatud kahju arvesse võttes ilmselgelt ebamõistlikult väike, tõendamata või selles esineb muu oluline puudus, mis võib põhjustada tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse kohtu poolt menetlusse võtmata või läbi vaatamata jätmise ning tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse esitaja ei ole puudusi tähtaegselt kõrvaldanud, võib prokuratuur esitada tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avaliku võimu kandja esindaja asemel.
[RT I, 05.02.2019, 2 - jõust. 15.02.2019]

  (3³) Kui kriminaalmenetlusse on kannatanuna kaasatud riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avaliku võimu kandja ja tema esindaja võtab tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse enne kohtuliku arutamise algust tagasi, võib prokuratuur esitada tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avaliku võimu kandja esindaja asemel.
[RT I, 05.02.2019, 2 - jõust. 15.02.2019]

  (3⁴) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3¹–3³ nimetatud juhtudel esitab prokuratuur tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse riigi kasuks.
[RT I, 05.02.2019, 2 - jõust. 15.02.2019]

  (4) Tsiviilhagi läbivaatamine kriminaalmenetluses on riigilõivuvaba, välja arvatud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, kui mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei tulene kehavigastuse või muu terviserikke tekitamisest või toitja surma põhjustamisest.

  (5) Riigilõivu tasumisest tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamisel on vabastatud Eesti Vabariik kui kannatanu.

  (6) Käesolevas seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust.

  (7) Käesolevas seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel kohaldatakse avalik-õigusliku nõudeavalduse lahendamisel halduskohtumenetluse seadustiku 26. peatükis sätestatut.
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.01.2017]

§ 38².   Kannatanu nõuete maksmapaneku erisus konkurentsialase kuriteo korral

  Karistusseadustiku §-s 400 sätestatud teo toimepanemisega tekitatud kahju puudutavat hagi menetletakse tsiviilkohtumenetluses.
[RT I, 26.05.2017, 1 - jõust. 05.06.2017]

§ 39.   Tsiviilkostja

  (1) Tsiviilkostja on füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav, kuid:
  1) kes kannab seaduse järgi varalist vastutust kahju eest, mis on kannatanule tekitatud kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga, või
  2) kelle vastu kannatanul on seaduse järgi asjaõiguslik õiguste taastamise või alusetust rikastumisest tulenev nõue, mille eesmärk on kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või heastamine.

  (2) Isik kaasatakse tsiviilkostjana menetlusse ja kõrvaldatakse menetlusest menetleja määrusega. Menetleja kaasab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku menetlusse kannatanu või süüdistatava taotlusel või omal algatusel, kui on alust arvata, et kannatanu nõue tsiviilkostja vastu võidakse läbi vaadata kriminaalmenetluses, või kui see on vajalik süüdistatava huvide kaitseks. Kannatanu taotlusele peab olema lisatud tsiviilhagi isiku vastu, kelle tsiviilkostjana menetlusse kaasamist kannatanu taotleb. Kui ilmneb, et isik on kaasatud menetlusse põhjendamatult või ta ei vasta asjaolude muutumise tõttu enam tsiviilkostja mõistele, või kui ilmneb, et kannatanu nõuet kriminaalmenetluses läbi ei vaadata, kõrvaldab menetleja isiku menetlusest.

  (3) Isiku võib tsiviilkostjana kaasata kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni maakohtus.

  (4) Juriidilisest isikust tsiviilkostja osaleb kriminaalmenetluses oma seadusliku esindaja või pankrotihalduri kaudu, kellel on kõik tsiviilkostja õigused ja kohustused.
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.07.2016]

§ 40.   Tsiviilkostja õigused ja kohustused

  (1) Tsiviilkostjal on õigus:
  1) vaidlustada tsiviilhagi või esitada vastuhagi;
  2) esitada tõendeid;
  3) esitada taotlusi ja kaebusi;
  4) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;
  5) tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega käesoleva seadustiku §-s 224 sätestatud korras;
  6) võtta osa kohtulikust arutamisest;
  7) anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda, anda arvamus süüdistuses toodud kahju suuruse ja tsiviilhagi kohta.

  (2) Tsiviilkostja on kohustatud:
  1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel;
  2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele.

§ 40¹.   Kolmas isik

  (1) Kolmas isik on füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole kuriteos kahtlustatav, süüdistatav, kannatanu ega tsiviilkostja, kuid kelle õiguste või kohustuste üle võidakse kriminaalasja lahendamisel või erimenetluses otsustada.

  (2) Isik kaasatakse kolmanda isikuna menetlusse ja kõrvaldatakse menetlusest menetleja määrusega. Menetleja kaasab kolmanda isikuna menetlusse iga isiku, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele. Kui ilmneb, et isik on kaasatud menetlusse põhjendamatult või kui ta ei vasta asjaolude muutumise tõttu enam kolmanda isiku mõistele, kõrvaldab menetleja isiku menetlusest.

  (3) Määruse isiku kolmanda isikuna kaasamise või menetlusest kõrvaldamise kohta võib menetleja teha menetluse igas staadiumis ja igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse või erimenetluses tehtava määruse jõustumiseni. Isik võib enda kolmanda isikuna menetlusse kaasamist taotleda ka kohtulahendi peale esitatud kaebuses. Sel juhul lahendatakse tema kaasamine kohtulahendi peale esitatud kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel.

  (4) Juriidilisest isikust kolmas isik osaleb kriminaalmenetluses oma seadusliku esindaja või pankrotihalduri kaudu, kellel on kõik kolmanda isiku õigused ja kohustused.
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.07.2016]

§ 40².   Kolmanda isiku õigused ja kohustused

  (1) Kolmandal isikul on õigus:
  1) esitada tõendeid;
  2) esitada taotlusi ja kaebusi;
  3) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste kohta avaldusi, mis protokollitakse;
  4) tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega käesoleva seadustiku §-s 224 sätestatud korras;
  5) võtta osa kohtulikust arutamisest.

  (2) Kui kriminaalmenetluses otsustatakse kolmanda isiku vara konfiskeerimine, on kolmandal isikul käesoleva seadustiku § 34 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud kahtlustatava õigused, arvestades konfiskeerimise erisustega.

  (3) Kolmas isik on kohustatud:
  1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel;
  2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele.
[RT I 2007, 2, 7 - jõust. 01.02.2007]

§ 41.   Kannatanu esindaja, tsiviilkostja esindaja ja kolmanda isiku esindaja
[RT I 2007, 2, 7 - jõust. 01.02.2007]

  (1) Füüsilisest isikust kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik võivad kriminaalmenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Isiklik osalemine kriminaalmenetluses ei võta õigust omada esindajat.
[RT I 2007, 2, 7 - jõust. 01.02.2007]

  (2) Juriidilisest isikust kannatanul, tsiviilkostjal ja kolmandal isikul võib kriminaalmenetluses olla lisaks käesoleva seadustiku § 37 lõikes 2, § 39 lõikes 4 ja § 40¹ lõikes 4 nimetatud seaduslikele esindajatele ka lepingujärgne esindaja.
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.07.2016]

  (3) Kannatanule, tsiviilkostjale ja kolmandale isikule antakse kriminaalmenetluses riigi õigusabi riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. Kui kohus leiab, et kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isiku olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta, võib kohus oma algatusel otsustada isikule riigi õigusabi andmise riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras.
[RT I 2007, 2, 7 - jõust. 01.02.2007]

  (3¹) Menetleja määrab piiratud teovõimega kannatanule esindaja riigi õigusabi korras, kui:
  1) asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et kannatanu seadusliku esindaja huvid on vastuolus kannatanu huvidega;
  2) alaealine kannatanu on perekonnast eraldatud;
  3) kannatanu on saatjata alaealine välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse tähenduses.
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]

  (4) Kannatanul, tsiviilkostjal ja kolmandal isikul võib olla kuni kolm esindajat. Esindajal võib olla mitu esindatavat, kui nende huvid ei ole vastuolus. Lepinguliseks esindajaks kohtumenetluses võib olla advokaat või muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni.
[RT I 2008, 29, 189 - jõust. 01.07.2008]

  (5) Esindajal on kõik esindatava õigused. Füüsilise isiku esindajal ja juriidilise isiku lepingujärgsel esindajal ei ole õigust anda esindatava nimel ütlusi.
[RT I 2007, 2, 7 - jõust. 01.02.2007]

  (6) Esindaja on kohustatud hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid. Esindajal on lubatud kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid avaldada esindatavale. Esindatava kohta käivaid kohtueelse menetluse andmeid võib esindaja avaldada vaid esindatava nõusolekul ning käesoleva seadustiku §-s 214 ettenähtud tingimustel.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

6. jagu Kaitsja 

§ 42.   Kaitsja

  (1) Kriminaalmenetluses on kaitsja:
  1) advokaat ja teised käesoleva seadusega lepingulisele esindajale kehtestatud haridusnõuetele vastavad isikud menetleja loal, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb kokkuleppest kaitsealusega (lepinguline kaitsja), või;
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]
  2) advokaat, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisest ning Eesti Advokatuuri poolsest nimetamisest (määratud kaitsja).
[RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]

  (2) Kaitsealusel võib kokkuleppe kohaselt olla kohtumenetluses kuni kolm kaitsjat.

  (3) Kaitsjal võib olla mitu kaitsealust, kui nende huvid ei ole vastuolus.

§ 43.   Kaitsja valimine ja määramine

  (1) Kriminaalmenetluses võivad kaitsja valida kahtlustatav, süüdistatav ja süüdimõistetu kas isiklikult või teise isiku vahendusel.

  (2) Kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui:
  1) kahtlustatav või süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist;
  2) kahtlustatav või süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik käesoleva seadustiku § 45 järgi.

  (3) Menetleja teavitab kahtlustatavat või süüdistatavat viivitamata talle kaitsja määramisest ning edastab talle Eesti Advokatuuri nimetatud riigi õigusabi osutava advokaadi kontaktandmed.

  (3¹) Kui kahtlustatav või süüdistatav taotleb käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 alusel kaitsja määramist, selgitab uurimisasutus, prokuratuur või kohus talle määratud kaitsjale tasu maksmise ja kulude hüvitamise tingimusi ja korda.
[RT I, 28.12.2016, 14 - jõust. 01.04.2017]

  (4) Kui kriminaalasjas puudub kahtlustatav või süüdistatav, kuid prokuratuur on taotlenud tunnistaja ütluste deponeerimist, nimetab Eesti Advokatuur eeluurimiskohtuniku määramisel kaitsja võimaliku kahtlustatava huvide esindamiseks tunnistaja ülekuulamisel.

  (5) Uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrus kaitsja määramiseks saadetakse kaitsja nimetamiseks Eesti Advokatuurile.
[RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]

§ 44.   Asenduskaitsja

  (1) Ajavahemikuks, mil kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on takistatud, võib kaitsja nimetada enda asemele kriminaalmenetlusse asenduskaitsja. Uurimisasutus, prokuratuur või kohus võib määrata kriminaalmenetluses asenduskaitsja seaduses sätestatud juhtudel.
[RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]

  (2) Asenduskaitsjal on kaitsja õigused ja kohustused.

§ 44¹.   Asenduskaitsja riigi õigusabi korras

  (1) Kohtueelses menetluses nimetab asenduskaitsja uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määruse alusel Eesti Advokatuur, kui valitud kaitsja ei saa 12 tunni jooksul arvates isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, või muudel juhtudel 24 tunni jooksul arvates kahtlustatava või süüdistatavaga kaitsekokkuleppe sõlmimisest või menetleja juurde kutsumisest, asuda kaitseülesandeid täitma ja ta ei ole nimetanud endale asenduskaitsjat.

  (2) Kohtumenetluses võib kohus otsustada asenduskaitsja määramise, kui valitud või määratud kaitsja ei saa ilmuda kohtuistungile üldmenetluse asjas, milles ta on võtnud endale kaitsekohustuse, ja ta ei ole nimetanud endale asenduskaitsjat.

  (3) Kui valitud või määratud kaitsjal ei ole võimalik osaleda asja kohtulikul arutamisel kolme kuu jooksul arvates eelistungi toimumisest, määrab kohus asenduskaitsja, kohustades Eesti Advokatuuri nimetama kaitsja ühe kuu jooksul arvates kohtumääruse koostamisest ning tagama nimetatud kaitsja osalemise kohtulikul arutamisel kahe kuu jooksul tema nimetamisest arvates. Kui alates kohtumääruse koostamisest ühe kuu jooksul selgub, et valitud või määratud kaitsja saab ise asuda kaitsekohustust täitma, siis Eesti Advokatuur kohtumäärust ei täida, andes sellest koos põhjendusega kohtule teada.

  (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel osaleb määratud asenduskaitsja kriminaalmenetluses seni, kuni kahtlustatava või süüdistatava valitud või määratud kaitsja saab asuda kaitseülesandeid täitma.

  (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel ei lõpeta asenduskaitsja määramine kahtlustatava või süüdistatava valitud või määratud kaitsja volitust ega vabasta kaitsjat kaitsekohustusest.

  (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel peab määratud asenduskaitsja enne kaitseülesande täitmisele asumist võimaluse korral konsulteerima kahtlustatava või süüdistatava valitud või määratud kaitsjaga ning järgima kaitseülesande täitmisel valitud või määratud kaitsja juhiseid.
[RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]

§ 45.   Kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest

  (1) Kaitsja võib kriminaalmenetlusest osa võtta alates hetkest, mil isik saab kahtlustatava menetlusseisundi või käesoleva seadustiku § 43 lõikes 4 sätestatud juhul.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (2) Kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest on kohustuslik, kui:
  1) isik on pannud kuriteo või õigusvastase teo toime alaealisena;
[RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]
  2) isik ei ole oma psüühilise või füüsilise puude tõttu suuteline ise end kaitsma või kui kaitsmine on selle tõttu raskendatud;
  3) isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võib mõista eluaegse vangistuse;
  4) isiku huvid on vastuolus teise isiku huvidega, kellel on kaitsja;
  5) isik on viibinud vahi all vähemalt neli kuud;
[RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016]
  6) [kehtetu - RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]

  (3) Kaitsja osavõtt kohtueelsest menetlusest on kohustuslik alates kriminaaltoimiku tutvustamisest käesoleva seadustiku § 223 lõikes 3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui menetletakse teise astme kuritegu, prokurör peab võimalikuks kriminaalasja lahendada lühimenetluses, sealhulgas kiirmenetluse vormis toimetatavas lühimenetluses, kahtlustatavat on kirjalikult allkirja vastu teavitatud õigusest saada kaitsja abi, kaitsja saamise tingimustest ja kaitsja taotlemata jätmise tagajärgedest, ent kahtlustatav ei ole kaitsja osalemist taotlenud ning prokuröri või kohtuniku hinnangul ei ole kaitsja osalemine õigusemõistmise huvides vajalik.
[RT I, 28.12.2016, 14 - jõust. 01.04.2017]

  (4) Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, välja arvatud:
  1) kokkuleppemenetluses, sealhulgas käesoleva seadustiku §-des 239–250 sätestatud korras kiirmenetluse vormis toimetatavas kokkuleppemenetluses, kui kahtlustatav või süüdistatav ei ole esitanud taotlust kaitsja osalemiseks kohtumenetluses ning kaitsja osalemine ei ole menetleja hinnangul õigusemõistmise huvides vajalik;
  2) teise astme kuriteo menetlemisel lühimenetluses, sealhulgas käesoleva seadustiku §-des 233–238 sätestatud korras kiirmenetluse vormis toimetatavas lühimenetluses, kui süüdistatav on kaitsjast loobunud ja kaitsja osalemine ei ole menetleja hinnangul õigusemõistmise huvides vajalik.
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]

  (4¹) Nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loobumise vormile kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (4²) Kui kaitsja ei osale süüdistatava soovil kohtulikul arutamisel, siis on süüdistataval samad menetluslikud õigused ja kohustused, mis oleksid kaitsjal kohtuliku arutamise käigus.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (4³) [Kehtetu - RT I, 05.07.2013, 2 - jõust. 15.07.2013]

  (5) Määratud kaitsja on kohustatud kriminaalmenetluses osalema kuni kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise lõpuni ja ta võib omal algatusel keelduda kaitsekohustuse võtmisest või loobuda võetud kaitsekohustustest üksnes käesoleva seadustiku § 46 lõikes 1 sätestatud alustel.

  (6) Kaitseülesannete täitmine lepingulise kaitsja poolt kohtueelses menetluses hõlmab ka osalemist kohtueelse menetluse lõpuleviimisel.

  (7) Kaitseülesannete täitmine lepingulise kaitsja poolt maakohtus hõlmab ka apellatsioon- või määruskaebuse koostamist maakohtu lahendi peale, kui seda soovib kaitsealune.

  (8) Kaitseülesannete täitmine lepingulise kaitsja poolt ringkonnakohtus hõlmab ka kassatsiooni või määruskaebuse koostamist ringkonnakohtu lahendi peale ning eelmenetlust Riigikohtus, kui seda soovib kaitsealune.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (9) Lepinguline kaitsja võib omal algatusel keelduda kaitsekohustuse võtmisest või loobuda võetud kaitsekohustustest üksnes käesoleva seadustiku § 46 lõikes 1 sätestatud alustel.

§ 46.   Kaitsekohustuse võtmisest keeldumine või võetud kaitsekohustusest loobumine

  (1) Kaitsja võib omal algatusel ja advokaadibüroo pidaja nõusolekul keelduda kaitsekohustuse võtmisest või loobuda võetud kaitsekohustusest, kui:
  1) ta on advokatuuriseaduse § 45 lõikes 5 sätestatud korras vabastatud kutsesaladuse hoidmisest või kui kahtlustatav või süüdistatav on esitanud nõude, mille täitmiseks peab kaitsja rikkuma seadust või kutse-eetika nõudeid;
  2) kaitsekohustuste täitmine selle kaitsja poolt rikuks kaitseõigust;
  3) kaitsealune on rikkunud kliendilepingu olulist tingimust.

  (1¹) [Kehtetu - RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]

  (2) Kaitsekohustuse võtmisest keeldumine või võetud kaitsekohustusest loobumine tehakse menetlejale viivitamata teatavaks.

  (3) Kaitsekohustuse võtmisest keeldumisel või võetud kaitsekohustusest loobumisel on õiguslik tähendus alates hetkest, mil uus kaitsja on asunud kaitseülesandeid täitma.

  (4) Kui kaitsja on kaitsekohustuse võtmisest keeldunud või võetud kaitsekohustusest loobunud, võib seejärel kaitseülesandeid täitma asunud uus kaitsja kriminaalasja materjalidega tutvumise eesmärgil taotleda, et kaitsealuse ja kaitsja osalemisel tehtavad uurimistoimingud lükatakse kuni kolme päeva võrra edasi.

§ 47.   Kaitsja õigused ja kohustused

  (1) Kaitsjal on õigus:
  1) saada juriidiliselt või füüsiliselt isikult kaitsealusele õigusabi andmiseks vajalikke dokumente;
  2) esitada tõendeid;
  3) esitada taotlusi ja kaebusi;
  4) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;
  5) menetleja teadmisel kasutada kaitsekohustust täites tehnikavahendeid, kui see ei sega menetlustoimingut;
  6) osaleda kohtueelses menetluses kaitsealuse osavõtul tehtavates uurimistoimingutes õigusega esitada menetleja kaudu küsimusi;
  7) kriminaalmenetlusse astumisest alates tutvuda kaitsealuse ülekuulamise protokolliga ja kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga ning kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kogu kriminaaltoimikuga;
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]
  8) kohtuda kaitsealusega kõrvaliste isikute juuresolekuta, ilma et kohtumiste arv ja kestus oleks piiratud, kui kohtumise kestus ei ole käesolevas seadustikus sätestatud teisiti.

  (2) Kaitsja on kohustatud kasutama kõiki kaitsmisvahendeid ja -viise, mis ei ole seadusega keelatud, et selgitada kaitsealust õigustavad, mittesüüstavad ja karistust kergendavad asjaolud, ning andma talle muud kriminaalasjas vajalikku õigusabi.

  (3) Kaitsja on kohustatud hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid. Kaitsjal on lubatud kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid avaldada kaitsealusele. Kaitsealuse kohta käivaid kohtueelse menetluse andmeid võib kaitsja avaldada vaid kaitsealuse nõusolekul ning kui seda nõuavad õigusemõistmise huvid.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

§ 48.   Kaitsjast loobumine

  Kahtlustatav ja süüdistatav võivad kaitsjast kirjalikult loobuda kohtueelses menetluses, kui kaitsja osavõtt ei ole kohustuslik.

7. jagu Menetluses osalemist välistavad asjaolud 

§ 49.   Kohtuniku taandumise alused

  (1) Kohtunik on kohustatud kriminaalmenetlusest taanduma, kui ta:
  1) on varem samas kriminaalasjas teinud madalama astme kohtu lahendi või kohtulahendi, mille kõrgema astme kohus on osaliselt või täielikult tühistanud, välja arvatud juhul, kui kõrgema astme kohus on lahendi tühistamisel saatnud kriminaalasja uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus;
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
  2) on samas kriminaalasjas eeluurimiskohtunikuna teinud käesoleva seadustiku §-s 132, 134, 135 või 137 nimetatud kohtumääruse, välja arvatud kriminaalasja arutamisel kokkuleppe- ja käskmenetluses;
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]
  3) on varem osalenud samas kriminaalasjas kriminaalmenetluse muu subjektina;
  4) on või on olnud käesoleva seadustiku § 71 lõike 1 järgi süüdistatava, kannatanu või tsiviilkostja lähedane.
  5) [kehtetu - RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (2) Kohtuniku osalemine Riigikohtu kriminaalkolleegiumis ei ole taandumise alus sama kriminaalasja edasisel menetlemisel Riigikohtus.

  (3) Eeluurimiskohtuniku või prokuratuuri määruse peale esitatud kaebuse lahendamine ei ole kohtuniku taandumise alus.

  (4) Kohtukoosseisus ei või olla isikuid, kes on või on olnud käesoleva seadustiku § 71 lõike 1 järgi omavahel lähedased.

  (5) Kohtuniku taandumine vormistatakse motiveeritud taandumisavaldusega, mis lisatakse kohtutoimikusse.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (6) Kui kohtunik leiab, et ta ei saa olla erapooletu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata põhjusel, esitab ta taandamistaotluse käesoleva seadustiku §-s 49¹ ettenähtud korras.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

§ 49¹.   Kohtuniku esitatud taandamistaotluse lahendamine

  (1) Käesoleva seadustiku § 49 lõikes 6 nimetatud taandamistaotluse esitab kohtunik või kohtukoosseis kohtu esimehele või tema määratud kohtunikule.

  (2) Kuni taandamistaotluse lahendamiseni võib kohtunik või taandamistaotluse saanud kohtukoosseis teha vaid edasilükkamatuid menetlustoiminguid.

  (3) Kohtu esimees või tema poolt määratud kohtunik lahendab taandamistaotluse määrusega kirjalikus menetluses kolme tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.

  (4) Maakohtu esimehe taandamistaotluse lahendab ringkonnakohtu esimees või tema määratud kohtunik. Ringkonnakohtu esimehe taandamistaotluse lahendab Riigikohtu esimees või tema määratud kohtunik. Riigikohtu kohtuniku taandamistaotluse lahendab asja arutav kohtukoosseis.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

§ 50.   Kohtuniku taandamine

  (1) Kui kohtunik ei ole taandunud käesoleva seadustiku §-s 49 sätestatud alusel, võib kohtumenetluse pool esitada tema taandamise taotluse.

  (2) Taandamistaotlus esitatakse kohtuistungi rakendamisel. Kui kohtuniku taandumise alus selgub hiljem ja see tehakse kohtule viivitamata teatavaks, võib taandamistaotluse esitada enne süüdistatavale viimase sõna andmist.

  (3) Taandamistaotluse esitamise korral võib kohtunik enne selle lahendamist teha vaid edasilükkamatuid menetlustoiminguid. Kui esitatud on ilmselt põhjendamatu või varem lahendatud taandamistaotlusega samasisuline taandamistaotlus, võib kohtunik menetlust jätkata, kuid ei või teha menetlust lõpetavat lahendit enne taandamistaotluse lahendamist. Taandamistaotluse rahuldamise korral on menetluse jätkamisel tehtud menetlustoimingud tühised.
[RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]

  (4) Enne taandamistaotluse lahendamist kuulab kohus ära taandatava kohtuniku seletuse ja poolte arvamused.

  (5) Taandamistaotlus lahendatakse määrusega. Ühe kohtuniku taandamise taotluse lahendab ülejäänud kohtukoosseis taandatava juuresolekuta. Häälte poolitumise korral on kohtunik taandatud. Mitme kohtuniku või kogu kohtukoosseisu taandamise taotluse lahendab sama kohtukoosseis lihthäälteenamusega. Kui kohtukoosseis leiab, et taandamistaotlus tuleb rahuldada käesoleva seadustiku § 49 lõikes 1 nimetamata põhjusel või üldmenetluses esitatud taandamistaotlus tuleb jätta rahuldamata, siis määrust ei koostata, vaid taandamistaotlus esitatakse lahendamiseks käesoleva seadustiku §-s 49¹ ettenähtud korras.
[RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]

  (6) Kui kohtunik arutab kriminaalasja ainuisikuliselt, lahendab ta taandamistaotluse ise. Kui kohtunik leiab, et taandamistaotlus tuleb rahuldada käesoleva seadustiku § 49 lõikes 1 nimetamata põhjusel või üldmenetluses esitatud taandamistaotlus tuleb jätta rahuldamata, esitab ta taandamistaotluse lahendamiseks käesoleva seadustiku §-s 49¹ ettenähtud korras.
[RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]

  (7) Kohtulahendi peale esitatud kaebuses on õigus viidata kohtuniku taandumise alusele, kui taandamistaotlus on madalama astme kohtus esitatud õigel ajal, kuid on jäetud rahuldamata, või kui taandumise alus selgub pärast kriminaalasja lahendamist.

§ 51.   Taandunud kohtuniku ja taandatud kohtuniku asendamine

  Kui taandunud või taandatud kohtunikku ei ole võimalik selles kohtus asendada, saadab ringkonnakohtu esimees kriminaalasja oma tööpiirkonna teisele maakohtule. Kriminaalasja saatmise teise ringkonnakohtu tööpiirkonna maakohtule otsustab Riigikohtu esimees.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 52.   Prokuröri taandumise alused

  (1) Prokurör on kohustatud kriminaalmenetlusest taanduma käesoleva seadustiku § 49 lõigetes 1 ja 6 sätestatud alustel.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (2) Prokuröri varasem osalemine samas kriminaalmenetluses prokurörina ei ole tema taandumise alus.

§ 53.   Prokuröri taandamine

  (1) Kui prokurör ei ole taandunud käesoleva seadustiku § 49 lõigetes 1 ja 6 sätestatud alustel, võib kahtlustatav, süüdistatav, kannatanu, tsiviilkostja, kolmas isik või kaitsja esitada tema taandamise taotluse.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (2) Kohtueelses menetluses lahendab prokuröri vastu esitatud taandamistaotluse riigiprokuratuur määrusega taotluse esitamisest alates viie päeva jooksul.

  (3) Kohtumenetluses lahendab taandamistaotluse kohus.

§ 54.   Kaitsja taandumise alused

  Isik ei või olla kaitsja, kui ta on:
  1) olnud või on samas kriminaalasjas kriminaalmenetluse muu subjekt;
  2) varem samas või sellega seonduvas kriminaalasjas kaitsnud või esindanud teist isikut, kelle huvid on kaitsealuse huvidega vastuolus.

§ 55.   Kaitsja taandamise alused

  (1) Kohus taandab kaitsja määrusega omal algatusel või kohtumenetluse poolte taotlusel, kui esinevad riigi õigusabi seaduse § 20 lõikes 3¹ sätestatud alused või kui kaitsja ei ole taandunud käesoleva seadustiku §-s 54 sätestatud alustel.
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Kohus taandab kaitsja, kui käesoleva seadustiku §-des 56 ja 57 sätestatud taandamismenetluses ilmneb, et ta on kuritarvitanud oma menetlusseisundit, suheldes kahtlustatavana kinnipeetud või vahistatud kaitsealusega viisil, mis võib soodustada uue kuriteo toimepanemist või kinnipidamiskoha sisekorra rikkumist.

  (3) [Kehtetu - RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]

§ 56.   Kaitsja taandamise menetluse taotlus

  (1) Kaitsja taandamise menetlust toimetab:
  1) kohtueelses menetluses eeluurimiskohtunik;
  2) maakohtus kohtunik ainuisikuliselt või kohtukoosseisu üks kohtunik;
  3) ringkonnakohtus või Riigikohtus kohtukoosseisu üks kohtunik.

  (2) Kaitsja taandamise menetluse taotlus ei takista kohtueelset menetlust.

  (3) Kui kaitsja taandamise menetluse taotlus esitatakse kohtumenetluses, lükatakse kohtuistung edasi kuni ühe kuu võrra.

  (4) Kaitsja taandamise menetluse taotluse vastuvõtmise päevale järgneval tööpäeval määrab kohtunik taandamismenetluse toimetamiseks kohtuistungi aja ning teatab sellest taotluse esitanud prokuratuurile, taandatavale kaitsjale ja tema kaitsealusele ning advokatuuri juhatusele, kui taandatav kaitsja on advokatuuri liige.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 57.   Kaitsja taandamise menetlus

  (1) Kaitsja taandamise menetlus toimub taandamismenetluse taotluse vastuvõtmisest alates viie päeva jooksul.

  (2) Kui taotluse esitaja ei ilmu taandamismenetluseks kohtuistungile, jäetakse kaitsja taandamata.

  (3) Kui kaitsja ei ilmu taandamismenetluseks kohtuistungile käesoleva seadustiku §-s 170 nimetatud mõjuvatel põhjustel, lükatakse taandamismenetlus edasi kuni kolme päeva võrra.

  (4) Kui kutse saanud kaitsja jätab taandamismenetluseks kohtuistungile mõjuva põhjuseta ilmumata või kui tema ilmumata jäämise põhjus ei ole teada või kui ta ei ilmu edasilükatud kohtuistungile, toimub taandamismenetlus tema osavõtuta.

  (5) Taandamismenetluses kuulab kohus ära taotluse esitaja ja kaitsja, kes võivad esitada tõendeid ja kohtu loal esitada teineteisele küsimusi.

  (6) Taandamismenetluse lahend vormistatakse kohtumäärusega.

  (7) Käesolevas paragrahvis ja §-s 55 sätestatud korras taandatud kaitsjal on õigus kriminaalmenetlusest uuesti osa võtta, kui käesoleva seadustiku § 55 lõikes 2 sätestatud taandamisalus on ära langenud.

§ 58.   Taandunud kaitsja ja taandatud kaitsja asendamine

  Pärast kaitsja taandumist või tema taandamist käesoleva seadustiku §-s 55 sätestatud alustel võib kaitsealune kohtu määratud tähtaja jooksul valida uue kaitsja või käesoleva seadustiku §-s 43 või 45 sätestatud juhtudel kaitsja määratakse.

§ 59.   Muude menetlusest osavõtvate isikute taandamine

  (1) Uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses on kriminaalasi, on kohustatud taanduma käesoleva seadustiku § 49 lõigetes 1 ja 6 sätestatud alustel.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (2) [Kehtetu - RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (3) Ekspert, kohtuistungi sekretär ja tõlk kohustuvad taanduma või nad taandatakse käesoleva seadustiku §-des 96, 97, 157 ja 162 sätestatud alustel ja korras.

  (4) Kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku ja tunnistaja esindaja on kohustatud taanduma käesoleva seadustiku §-s 54 sätestatud alustel. Kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku ja tunnistaja esindaja taandamisel järgitakse käesolevas seadustikus kaitsja taandamiseks ettenähtud sätteid.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (5) Kohtueelses menetluses esitatud taandamistaotluse lahendab prokuratuur määrusega taotluse esitamisest alates kolme päeva jooksul.

  (6) Kohtumenetluses lahendab taandamistaotluse kohus.

3. peatükk TÕENDAMINE 

1. jagu Tõendamise ja tõendite kogumise üldtingimused 

§ 60.   Tõendatus ja üldtuntus

  (1) Kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks.

  (2) Tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad.

  (3) Üldtuntuks võib kohus tunnistada asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälistest allikatest.

§ 61.   Tõendite hindamine

  (1) Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.

  (2) Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

§ 62.   Tõendamisese

  Tõendamiseseme asjaolud on:
  1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud;
  2) kuriteokoosseis;
  3) kuriteo toimepannud isiku süü;
  4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud.

§ 63.   Tõend

  (1) Tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus.
[RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016]

  (1¹) Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe tõendina esitamise kriminaalmenetluses otsustab riigi peaprokurör, arvestades käesoleva seadustiku § 126¹ lõikes 2 ja § 126⁷ lõikes 2 nimetatud piiranguid.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (2) Kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks võib kasutada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata tõendeid, välja arvatud juhul, kui on tegemist kuriteo või põhiõiguse rikkumise teel saadud tõendiga.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

§ 64.   Tõendite kogumise üldtingimused

  (1) Tõendeid kogutakse viisil, mis ei riiva kogumises osaleja au ja väärikust, ei ohusta tema elu või tervist ega tekita põhjendamatult varalist kahju. Keelatud on tõendeid koguda isikut piinates või tema kallal muul viisil vägivalda kasutades või isiku mäluvõimet mõjutavaid vahendeid ja inimväärikust alandavaid viise kasutades.

  (2) Kui isiku läbiotsimisel, läbivaatusel või võrdlusmaterjali võtmisel on vaja paljastada tema keha, peavad uurimisasutuse ametnik, prokurör ja menetlustoimingus osaleja, välja arvatud tervishoiutöötaja või kohtuarst, olema temaga samast soost.

  (3) Kui tõendeid kogudes kasutatakse tehnikavahendeid, teatatakse sellest eelnevalt menetlustoimingus osalejatele ja neile selgitatakse tehnikavahendite kasutamise eesmärki.

  (4) [Kehtetu - RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (5) Vajaduse korral hoiatatakse menetlustoimingus osalejaid, et käesoleva seadustiku § 214 kohaselt ei ole lubatud kohtueelse menetluse andmeid avaldada.

  (6) Jälitustoiminguga tõendite kogumine on reguleeritud käesoleva seadustiku peatükis 3¹.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 65.   Reisil viibival laeval ja välisriigis saadud tõendid

  (1) Eesti kriminaalmenetluses on lubatud kasutada välisriigis selle riigi seaduste kohaselt kogutud tõendeid, kui tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud erisust.

  (2) Kui kriminaalmenetluse esemeks on kaitseväeteenistuses oleva isiku tegu, mis pandi toime väljaspool Eesti Vabariiki, siis on kriminaalmenetluses lubatud kasutada välisriigis kogutud tõendeid, kui tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega, sõltumata asjaolust, kas menetlustoiming tehti abistamistaotluse alusel või mitte.

  (3) Kui reisil viibival laeval leiab aset tegu, millele kohaldatakse Eesti karistusseadustikku, on kapteni poolt kaubandusliku meresõidu koodeksi § 73 alusel koostatud dokumendid kriminaalmenetluses tõendiks.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

2. jagu Tunnistaja ülekuulamine 

§ 66.   Tunnistaja

  (1) Tunnistaja on füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid.

  (2) Kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Uurimisasutuse ametnik, prokurör või kohtunik, kelle menetluses kriminaalasi on olnud, võib olla kohtumenetluses tunnistajaks tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks.
[RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]

  (2¹) Tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui:
  1) vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata käesoleva seadustiku § 291 lõikes 1 nimetatud põhjusel;
  2) tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde;
  3) tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega;
  4) tunnistaja ütluste sisuks on ühiselt toimepandud kuriteo asjaolud.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (3) Tunnistaja on kohustatud andma ütlusi, kui ütluste andmisest keeldumiseks puudub seaduslik alus käesoleva seadustiku §-de 71–73 järgi. Ütlusi andes on tunnistaja kohustatud rääkima tõtt.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

§ 67.   Tunnistaja turvalisuse tagamine

  (1) Kuriteo raskusest või erandlikest asjaoludest tulenevalt võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel määrusega muuta tunnistaja tema turvalisuse tagamiseks anonüümseks.

  (2) Anonüümsusmääruse tegemiseks küsitleb eeluurimiskohtunik tunnistajat tema usaldusväärsuse kindlakstegemiseks ja turvavajaduse selgitamiseks ning kuulab ära prokuröri arvamuse. Vajaduse korral tutvub eeluurimiskohtunik kriminaaltoimikuga.

  (3) Anonüümsele tunnistajale antakse anonüümsusmääruse alusel leppenimi, mida kasutatakse menetlustoimingutes käesoleva seadustiku § 146 lõike 8 kohaselt.

  (4) Andmed anonüümseks muudetud tunnistaja nime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaja, kodakondsuse, hariduse, elu- ja töökoha või õppeasutuse kohta suletakse ümbrikusse, millele kantakse kriminaalasja number ja menetleja allkiri. Ümbrik pitseeritakse ja seda hoitakse kriminaaltoimikust eraldi. Ümbrikus olevate andmetega võib tutvuda üksnes menetleja, kes tutvumise järel pitseerib ja allkirjastab ümbriku uuesti.

  (5) Kohtumenetluses kuulatakse leppenimega tunnistaja üle telefonitsi käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 2 sätestatud korras, kasutades vajaduse korral häälemuutmisseadmeid. Tunnistajale võib esitada küsimusi ka kirjalikult.

  (6) Tunnistaja turvalisuse tagamiseks võib tunnistajale tema anonüümseks muutmisest sõltumata kohaldada tunnistajakaitse seaduses sätestatut.
[RT I 2005, 39, 307 - jõust. 21.07.2005]

§ 67¹.   Tunnistaja esindaja

  (1) Tunnistaja võib taotleda, et tema õiguste kaitseks viibiks kohtueelses menetluses tema ülekuulamise juures tema lepingulise esindajana advokaat või muu käesoleva seadusega lepingulisele esindajale kehtestatud haridusnõuetele vastav isik.

  (2) Ülekuulamise juurde ei või menetleja lubada tunnistaja esindajana isikut, kes on juba samas kriminaalasjas menetlusosaline, tunnistaja, asjatundja, võib osutuda tunnistajaks või asjatundjaks või on põhjendatud kahtlus, et isiku huvid on vastuolus tunnistaja huvidega. Isiku mittelubamine esindajaks vormistatakse menetleja määrusega, mille tunnistaja võib vaidlustada eeluurimiskohtuniku juures kahe tööpäeva jooksul määruse saamisest.

  (3) Kui tunnistajal ei õnnestu kahe tööpäeva jooksul alates menetleja kutses nimetatud toimingu ajast ilmuda ülekuulamisele koos käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 nõuetele vastava esindajaga, viiakse ülekuulamine läbi ilma esindajata.
[RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]

  (4) Tunnistaja esindajal on õigus sekkuda ülekuulamisse, kui menetlusnõuete rikkumine toob kaasa tunnistaja õiguste rikkumise, ning esitada kaebusi käesoleva seadustiku 8. peatüki 5. jaos sätestatud alustel ja korras. Tunnistaja esindajal ei ole õigust anda tunnistaja nimel ütlusi.

  (5) Esindaja on kohustatud hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid. Esindajal on lubatud kriminaalmenetluse käigus õigusabi andmisel teatavaks saanud andmeid avaldada esindatavale. Esindatava kohta käivaid kohtueelse menetluse andmeid võib esindaja avaldada vaid esindatava nõusolekul ning käesoleva seadustiku §-s 214 ettenähtud tingimustel.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

§ 68.   Tunnistaja ülekuulamine

  (1) Tunnistajale selgitatakse tema õigusi ja kohustusi ning õigust kirjutada ütlust omakäeliselt.

  (2) Vähemalt neljateistaastast tunnistajat hoiatatakse ütluse andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, mille kohta võetakse ülekuulamisprotokolli allkiri. Vajaduse korral selgitatakse tunnistajale, et sihilikku vaikimist talle teadaolevatest asjaoludest käsitatakse ütluse andmisest keeldumisena.

  (3) Tunnistaja võib ütlust andes kasutada arvandmete ning nimede ja muude raskesti meelespeetavate andmete kohta märkmeid ja muid dokumente.

  (4) Tunnistajat võib üle kuulata üksnes tõendamiseseme asjaolude kohta. Suunavaid küsimusi võib esitada ainult käesoleva seadustiku § 288¹ lõike 2 punktides 2–5 nimetatud juhtudel.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (5) [Kehtetu - RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (6) Tunnistajale võib esitada küsimusi kahtlustatava, süüdistatava ja kannatanu kõlbeliste omaduste ning harjumuste kohta üksnes juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks olevat tegu tuleb hinnata lahutamatus seoses nende varasema käitumisega.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 69.   Kaugülekuulamine

  (1) Menetleja võib korraldada kaugülekuulamise, kui isiku vahetu ülekuulamine on raskendatud või ebamõistlikult koormav või kui kaugülekuulamine on vajalik isiku huvide kaitseks.
[RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020]

  (2) Kaugülekuulamine tähendab käesolevas seadustikus ülekuulamist:
  1) tehnilise lahenduse abil, mille tulemusena on ülekuulatava ütlused otseülekandena vahetult näha ja kuulda ning talle saab küsimusi esitada;
  2) telefonitsi, mille tulemusena on ülekuulatava ütlused vahetult kuulda ning talle saab küsimusi esitada.
[RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020]

  (3) [Kehtetu - RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020]

  (4) Kaugülekuulamise protokolli tehakse märge tunnistaja hoiatamise kohta ütluse andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

  (5) Kui välisriigis viibiva isiku ülekuulamisel on vajalik välisriigi õigusasutuse abi, järgitakse kaugülekuulamisel Euroopa Liidu liikmesriikide vahelises koostöös käesoleva seadustiku §-s 489⁴¹ sätestatut ja muul juhul §-s 468 sätestatut.
[RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]

  (6) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada kaugülekuulamise korraldamise täpsemad nõuded.

§ 69¹.   Ütluste deponeerimine

  (1) Prokuratuur, kahtlustatav või kaitsja võib taotleda, et eeluurimiskohtuniku juures kuulataks üle isik, kes on kriminaalmenetluses tunnistajaks, kui kriminaalmenetluse esemeks on tahtlik kuritegu, mille eest on karistusena ette nähtud vähemalt kuni kolm aastat vangistust.

  (2) Kohus rahuldab taotluse, kui esinevad asjaolud, mis võimaldavad järeldada, et tunnistaja hilisem ülekuulamine kriminaalasja kohtulikul arutamisel võib osutuda võimatuks või teda võidakse mõjutada valeütlusi andma. Taotluse rahuldamata jätmise vormistab kohus põhistatud määrusega, mis on vaidlustatav määruskaebuse korras.

  (3) Kohus lahendab taotluse ütluste deponeerimiseks viie päeva jooksul taotluse saamisest ning taotluse rahuldamisel määrab esimesel võimalusel ülekuulamise aja, mille teeb viivitamata teatavaks prokuratuurile ja kaitsjale.

  (4) Ülekuulamisele eeluurimiskohtuniku juures kutsutakse prokurör, kaitsja, kahtlustatav ja tunnistaja. Kahtlustatav jäetakse tunnistaja või prokuratuuri taotlusel ülekuulamisele kutsumata, kui kahtlustatava ülekuulamisel viibimine ohustab tunnistaja turvalisust. Isikute väljakutsumise ütluste deponeerimisele korraldab menetlusosaline, kes ülekuulamist taotleb. Kaitsja võib isiku väljakutsumiseks taotleda eeluurimiskohtunikult abi käesoleva seadustiku § 163¹ lõigetes 4 ja 5 sätestatud ulatuses.

  (5) Kutse kätte saanud kahtlustatava ilmumata jäämine ei takista ülekuulamist. Ülekuulamist ei toimu, kui kutse kätte saanud prokurör või kaitsja ei ilmu mõjuval põhjusel ja on sellest eelnevalt kohut teavitanud. Kui ülekuulamist taotlenud menetlusosaline ei ilmu ülekuulamisele või ei toimeta kohtuniku juurde isikut, kelle ülekuulamist ta taotleb, jäetakse ülekuulamine eeluurimiskohtuniku juures läbi viimata.

  (6) Ülekuulamisel ja selle protokollimisel järgitakse käesoleva seadustiku §-des 155–158 ning 287–291 sätestatut.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

§ 69².   Kirjalik ütlus

  (1) Menetleja võib kohtueelses menetluses kohustada tunnistajat vastama küsimustele kirjalikult menetleja määratud tähtaja jooksul, kui menetleja leiab, et vahetu või kaugülekuulamine ei ole otstarbekas.

  (2) Isikut, keda kohustatakse küsimustele kirjalikult vastama, teavitatakse tema õigustest, kohustustest ja vastutusest ning selgitatakse, et hoolimata kirjalike ütluste andmisest võib teda kutsuda ülekuulamisele.

  (3) Kirjalike ütluste andja kinnitab e-toimiku süsteemis, oma allkirjaga või muul taasesitamist võimaldaval viisil, et talle on tema õigusi, kohustusi ja vastutust tutvustatud ning et tema antud vastused on tõesed.
[RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020]

§ 70.   Alaealise tunnistaja ülekuulamise erisused

  (1) Menetleja võib alaealise tunnistaja ülekuulamise juurde kutsuda lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, õpetaja või psühholoogi.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

  (2) Kui menetlejal endal asjakohane väljaõpe puudub, siis on lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, õpetaja või psühholoogi kaasamine alaealise ülekuulamisse kohustuslik, kui:
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
  1) tunnistaja on noorem kui kümneaastane ja korduv ülekuulamine võib mõjuda kahjulikult alaealise psüühikale
  2) tunnistaja on noorem kui neljateistaastane ja ülekuulamine on seotud perevägivalla või seksuaalse väärkohtlemisega;
  3) tunnistaja on kõne-, meele-, vaimupuudega või psüühikahäiretega.

  (3) Vajaduse korral alaealise ülekuulamine videosalvestatakse. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul alaealise ülekuulamine videosalvestatakse, kui on kavas kasutada seda ülekuulamist tõendina kohtumenetluses, sest alaealise vahetu ülekuulamine kohtus ei ole võimalik tema vanuse või vaimse seisundi tõttu.

  (4) Kahtlustataval on õigus kohtueelse menetluse ajal tutvuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud videosalvestistega. Viie päeva jooksul pärast tutvumist on kahtlustataval või kaitsjal õigus esitada tunnistajale küsimusi. Prokuratuur vaatab taotluse läbi viie päeva jooksul alates selle esitamisest. Taotluse rahuldamata jätmine vormistatakse määrusega, mille koopia edastatakse taotlejale. Taotluse rahuldamisest keeldumine ei takista taotluse kordamist käesoleva seadustiku §-s 225 sätestatud korras või kohtumenetluses.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

§ 71.   Ütluste andmisest keeldumine isiklikel põhjustel

  (1) Õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest on kahtlustatava või süüdistatava:
  1) alanejal ja ülenejal sugulasel;
  2) õel, poolõel, vennal, poolvennal või isikul, kes on või on olnud abielus või registreeritud kooselus kahtlustatava või süüdistatava õe, poolõe, venna või poolvennaga;
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
  3) võõras- või kasuvanemal, võõras- või kasulapsel;
  4) lapsendajal ja lapsendatul;
  5) abikaasal, registreeritud elukaaslasel, püsivas kooselus oleval isikul ja tema vanemal, sealhulgas pärast abielu, kooselulepingu või püsiva kooselu lõppemist.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

  (2) Tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siis, kui:
  1) ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud isikuid;
  2) ta on kaastäideviijana või osavõtjana samas kuriteos süüdi või õigeks mõistetud.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

§ 72.   Ütluste andmisest keeldumine kutse- või muu tegevuse tõttu
[RT I, 21.12.2010, 1 - jõust. 31.12.2010]

  (1) Õigus tunnistajana keelduda kutse- või muus tegevuses teatavaks saanud asjaolude kohta ütluste andmisest on:
[RT I, 21.12.2010, 1 - jõust. 31.12.2010]
  1) Eestis registreeritud usuorganisatsiooni vaimulikul;
  2) kaitsjal ja notaril, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
  3) tervishoiutöötajal ja farmatseudil isiku päritolusse, kunstlikku viljastamisse, perekonnasse või tervisesse puutuvate asjaolude puhul;
  3¹) ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleval isikul teabe kohta, mis võimaldab tuvastada teavet andnud isiku, välja arvatud juhul, kui muude menetlustoimingutega on tõendite kogumine välistatud või oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse esemeks on kuritegu, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kaheksa aastat vangistust, ütluste andmiseks esineb ülekaalukas avalik huvi ja isikut kohustatakse ütluste andmiseks prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku või kohtu määruse alusel;
[RT I, 21.12.2010, 1 - jõust. 31.12.2010]
  4) isikul, kellele on seadusega pandud ameti- või kutsesaladuse hoidmise kohustus.

  (2) Õigus ütluste andmisest keelduda on ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikute erialasel abipersonalil.

  (2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3¹ sätestatud juhul on õigus ütluste andmisest keelduda isikul, kes puutub ametialaselt kokku ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevale isikule informatsiooni andnud isikut tuvastada võivate asjaoludega.
[RT I, 21.12.2010, 1 - jõust. 31.12.2010]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 2¹ nimetatud isikutel ei ole õigust keelduda ütluste andmisest, kui ütluste andmisega nõustub isik, kelle huvides on saladuse hoidmise kohustus kehtestatud.
[RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]

  (4) Kui kohus menetlustoimingu põhjal veendub, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isiku keeldumine ütluste andmisest ei seondu tema kutsetegevusega, võib ta kohustada nimetatud isikut ütlusi andma.

§ 73.   Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kohta ütluste andmisest keeldumine
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

  (1) Tunnistajal on õigus keelduda ütluste andmisest nende asjaolude kohta, mille suhtes kohaldatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Kui tunnistaja keeldub ütluste andmisest riigisaladusele või salastatud välisteabele viidates, pöördub uurimisasutus, prokuratuur või kohus riigisaladust või salastatud välisteavet valdava asutuse poole taotlusega kinnitada asjaolude tunnistamist riigisaladuseks või salastatud välisteabeks.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Kui riigisaladust või salastatud välisteavet valdav asutus ei kinnita asjaolude tunnistamist riigisaladuseks või salastatud välisteabeks või kui ta ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotlusele kahekümne päeva jooksul, on tunnistaja kohustatud andma ütlusi.

§ 74.   Tunnistaja ülekuulamise protokoll
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

  (1) Ülekuulamisprotokolli kantakse:
  1) tunnistaja nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, haridus, elu- ja töökoht või õppeasutuse nimetus;
  2) mis laadi suhted on ülekuulataval kahtlustatava või kannatanuga;
  3) ütlused.

  (2) Täiend- või kordusülekuulamisel koostatavas ülekuulamisprotokollis ei korrata ülekuulatava isiku andmeid ega andmeid tema ja kahtlustatava või kannatanu suhete kohta, vaid viidatakse esmaülekuulamise protokollile.

  (3) Tunnistaja taotlusel ei märgita ülekuulamisprotokollis tema elu- või töökohta või õppeasutuse nimetust. Need andmed lisatakse ülekuulamisprotokollile suletud ümbrikus.

  (4) Tunnistaja võib ülekuulamisel pärast vaba jutustamist kirjutada ütlused ülekuulamisprotokolli omakäeliselt, mille kohta tehakse protokollis märge.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

3. jagu Kahtlustatava ülekuulamine 

§ 75.   Kahtlustatava ülekuulamine

  (1) Kahtlustatava ülekuulamise rakendamisel selgitatakse kahtlustatava nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, haridus, emakeel ning töökoht või õppeasutus.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

  (2) Ülekuulamist alustades selgitatakse kahtlustatavale, et tal on õigus keelduda ütluste andmisest ning et antud ütlusi võidakse kasutada tema vastu.

  (3) Kahtlustatavalt küsitakse, kas ta on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse, ning talle tehakse ettepanek anda vabalt jutustades ütlusi kahtluse aluseks oleva kuriteo asjaolude kohta.

  (3¹) Kahtlustataval ja tema kaitsjal on õigus saada ülekuulamise käigus koopia kahtlustatava ülekuulamise protokollist käesoleva seadustiku § 76 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud ulatuses.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (4) Kahtlustatava ülekuulamisel järgitakse käesoleva seadustiku § 66 lõiget 2¹, § 68 lõikeid 3–6 ning § 69 lõikeid 1 ja 2. Vajaduse korral alaealise kahtlustatava ülekuulamine salvestatakse.
[RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020]

§ 76.   Kahtlustatava ülekuulamise protokoll

  (1) Ülekuulamisprotokolli kantakse:
  1) kahtlustatava nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, haridus, emakeel ning töökoht või õppeasutuse nimetus;
  2) kahtlustatava perekonnaseis;
  3) selle kuriteo asjaolud, mille toimepanemises isikut kahtlustatakse, ning kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi;
  4) kahtlustatava ütlused.

  (2) Kahtlustatava ülekuulamise protokolli koostades järgitakse käesoleva seadustiku § 74 lõikeid 2 ja 4.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

4. jagu Vastastamine, ütluste seostamine olustikuga ja äratundmiseks esitamine 

§ 77.   Vastastamine

  (1) Isikud võib vastastada, kui ütlustes ilmnenud vastuolu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.

  (2) Vastastamisel selgitatakse vastastatavate omavahelised suhted ja neile esitatakse järjestikku küsimusi asjaolu kohta, milles vastuolu ilmneb.

  (3) Vastastamisel võib avaldada vastastatava varem antud ütlusi ja esitada muid tõendeid.

  (4) Vastastatavad võivad uurimisasutuse ametniku loal ja tema kaudu esitada teineteisele ütlustes ilmnevate vastuolude kohta küsimusi. Vajaduse korral muudab uurimisasutuse ametnik esitatud küsimuse sõnastust.

  (5) Vastastamise kestel ütluste võtmisel järgitakse käesoleva seadustiku § 66 lõiget 2¹ ja § 68 lõikeid 2–6.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (6) Menetleja võib korraldada vastastatava osavõtu vastastamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele. Tehnilise lahenduse abil korraldatud vastastamine videosalvestatakse.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

§ 78.   Vastastamisprotokoll

  (1) Vastastamisprotokollis talletatakse uurimistoimingu käik ja tulemused küsimuste ja vastuste vormis küsimuste esitamise ja vastamise järjekorras.

  (2) Menetleja nõudmisel kinnitab vastastatav iga protokollitud vastuse õigsust allkirjaga.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (3) Kui vastastatavate vastused langevad kokku, võib need protokollida ühise vastusena.

  (4) Kui avaldatakse vastastatava varem antud ütlusi või esitatakse muid tõendeid, peab see ilmnema protokollitud küsimuse sõnastusest.

§ 79.   Ütluste seostamine olustikuga

  (1) Ütluste seostamisel olustikuga tehakse ülekuulatud kahtlustatavale, süüdistatavale, kannatanule või tunnistajale ettepanek selgitada ja täpsustada kuriteosündmusse puutuvaid asjaolusid kohapeal ja seostada ütlused sündmuskoha olustikuga.

  (2) Kui kohtueelses menetluses on vaja olustikuga seostada mitme isiku ütlused, tehakse seda iga isikuga eraldi.

  (3) Ütluste olustikuga seostamise käigus antavate ütluste võtmisel järgitakse käesoleva seadustiku § 66 lõiget 2¹ ja § 68 lõikeid 2–6.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

§ 80.   Ütluste ja olustiku seostamise protokoll

  Ütluste ja olustiku seostamise protokolli kantakse:
  1) kahtlustatavale, süüdistatavale, kannatanule või tunnistajale tehtud ettepanek selgitada ja täpsustada tõendamisesemesse puutuvaid asjaolusid kohapeal;
  2) ütluste olustikuga seostamisel antud ütlused;
  3) kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu või tunnistaja toimingute laad ja sisu ning selle koha või objekti nimetus, millega ütlusi ja toiminguid on seostatud;
  4) kas ja millises ulatuses on uurimistoimingus taastatud sündmuskoha olustik;
  5) ütlustega seostatud objekti paiknemine sündmuskohal ja objekti vaatlusandmed;
  6) äravõetud asitõenditena kasutatavate objektide nimetused.

§ 81.   Äratundmiseks esitamine

  (1) Vajaduse korral võib menetleja isiku, asja või muu objekti esitada ülekuulatud kahtlustatavale, süüdistatavale, kannatanule või tunnistajale äratundmiseks.

  (2) Isik, asi või muu objekt esitatakse äratundmiseks koos vähemalt kahe sellega sarnase objektiga.

  (3) Objektikogumit ei moodustata, kui äratundmiseks esitatakse:
  1) laip;
  2) paikkond, hoone, ruum või muu objekt, mille puhul ei ole võimalik objekte ühel ajal esitada;
  3) oma tunnustelt teistest oluliselt erinev objekt, mille puhul ei ole võimalik moodustada omavahel sarnanevate objektide kogumit.

  (4) Vajaduse korral esitatakse isik, asi või muu objekt äratundmiseks foto, filmi või heli- või videosalvestise järgi.

  (5) Äratundmiseks esitamist võib korrata, kui esimene äratundmiseks esitamine toimus foto, filmi või videosalvestise järgi või kui on alust arvata, et objekti ei tuntud ära selle muutumise tõttu ja endist välimust on võimalik taastada.

  (6) Kui kahtlustatav, süüdistatav, kannatanu või tunnistaja tunneb talle äratundmiseks esitatud objekti ära või kinnitab selle sarnasust uuritava sündmusega seotud objektiga, tehakse talle ettepanek nimetada tunnused, mille alusel ta on oma järelduse teinud, ja selgitada objekti seost uuritava sündmusega. Kui ta eitab samasust või sarnasust, tehakse talle ettepanek selgitada, mille poolest talle esitatud objekt või objektid erinevad uuritava sündmusega seotud objektist.

  (7) Objekti või objektikogumi äratundmiseks esitamisel seda pildistatakse või see videosalvestatakse.

  (8) Äratundmiseks esitamise käigus ütluste võtmisel järgitakse käesoleva seadustiku § 66 lõiget 2¹ ja § 68 lõikeid 2–6.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

§ 82.   Äratundmiseks esitamise protokoll

  (1) Äratundmiseks esitamise protokolli kantakse:
  1) äratundmiseks esitatud objekti või objektide nimetused;
  2) milliste oluliste tunnuste poolest olid äratundmiseks esitatud objektid omavahel sarnased ja kus äratundmiseks esitatud objekt teiste hulgas paiknes;
  3) millise koha valis äratundmiseks esitatud isik teiste hulgas;
  4) äratundjale tehtud ettepanek vaadata talle esitatud objekti või objekte ja selgitada, kas ta tunneb uuritava sündmusega seotud objekti ära ning kas ta nendib selle sarnasust teiste objektidega või erinevust nendest;
  5) tunnused, mille järgi tundis äratundja objekti ära.

  (2) Kui äratuntud isik vaidlustab uurimistoimingu tulemuse, tehakse selle kohta protokollis märge.

5. jagu Vaatlus ja päring sideettevõtjale 
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 83.   Vaatluse eesmärk ja vaatlusobjektid

  (1) Vaatluse eesmärk on koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid, avastada kuriteojäljed ja võtta asitõenditena kasutatavad objektid ära.

  (2) Vaatlusobjektid on:
  1) sündmuskoht;
  2) laip;
  3) dokument, muu objekt või asitõend;
  4) läbivaatuse toimetamise korral isik ning posti- või telegraafisaadetis.

  (3) Kui kahtlustatava, süüdistatava, tunnistaja, asjatundja või kannatanu selgitused aitavad tagada vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse, siis kutsutakse ta vaatluse juurde.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

§ 84.   Sündmuskoha vaatlus

  (1) Sündmuskoha vaatlust toimetatakse kuriteo toimepanemise kohas, või kohas, mis on seotud kuriteo toimepanemisega.

  (2) [Kehtetu - RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

§ 85.   Laiba vaatlus

  (1) Laiba vaatlust toimetatakse sündmuskohal või laiba muus asukohas.

  (2) Laiba vaatlusel selgitatakse:
  1) laiba isik või tundmatu laiba puhul antakse selle kirjeldus;
  2) laiba asukoht, asend ja poos;
  3) laiba juures olevad kuriteojäljed ja asjad;
  4) kuriteojäljed laiba katmata kehaosadel, rõivastel ja jalatsitel ning kaetud kehaosadel;
  5) koolnutunnused;
  6) muud kriminaalasja lahendamiseks vajalikud tunnused.

  (3) Võimaluse korral toimetatakse laiba vaatlust kohtuarsti või asjatundja osavõtul, kelle ülesanne on:
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
  1) sedastada surma saabumine, kui see ei ole ilmne;
  2) abistada uurimisasutuse ametnikku vaatluse toimetamisel, et koguda ja talletada ekspertiisiks vajalikke lähteandmeid.

§ 86.   Dokumendi, muu objekti või asitõendi vaatlus

  (1) Dokumendi või muu objekti vaatlusel selgitatakse kuriteojäljed ja muud tunnused, mis on vajalikud kriminaalasja lahendamiseks ning on aluseks objekti kasutamisel asitõendina.

  (2) Kui asitõendiks olevat dokumenti, asja või muud objekti on vaja täiendavalt uurida, tehakse asitõendi vaatlus.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 87.   Vaatlusprotokoll

  (1) Vaatlusprotokolli kantakse:
  1) sündmuskoha olustiku kirjeldus;
  2) laiba isik või tundmatu laiba puhul isikukirjeldus;
  3) vaatlusel avastatud dokumendi või muu objekti nimetus ja tunnused;
  4) kuriteojälgede kirjeldus;
  5) muud vaatlusandmed;
  6) uurimistoimingus äravõetud ja asitõendina kasutatava objekti nimetus ja number.

  (2) Sündmuskoha vaatlusprotokolli ei kanta uurimistoimingus osalenud isiku seletusi ega vaatluse ajal tehtud jälitustoimingute andmeid.

§ 88.   Isiku läbivaatus

  (1) Isiku läbivaatusel selgitatakse:
  1) kas isiku kehal, rõivastel või jalatsitel on kuriteojälgi, mis on tema kahtlustatavaks tunnistamise alus;
  2) tervisekahjustuse laad, vigastuse paiknemine ja vigastuse muud tunnused;
  3) kahtlustatava, kannatanu või tunnistaja keha iseärasused või kehal leiduvad eritunnused, mis on vaja talletada kriminaalasja lahendamiseks;
  4) kas isiku juures või tema kehasse peidetuna on asitõendina kasutatavaid asju;
  5) muid kriminaalasja tõendamiseseme asjaolusid.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

  (2) Kui isiku läbivaatuse eesmärk on avastada tema kehal kuriteojälgi, osaleb läbivaatusel kohtuarst või tervishoiutöötaja või muu asjatundja.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (3) Isiku läbivaatusel on lubatud võtta temalt proove ja ekspertiisimaterjali. Proove ja ekspertiisimaterjali võttes järgitakse käesoleva seadustiku §-s 100 sätestatut.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

  (4) Isiku läbivaatuse protokolli kantakse:
  1) isiku kehal, rõivastel või jalatsitel avastatud kuriteojälgede kirjeldus;
  2) isiku kehal leiduvate iseärasuste või eritunnuste kirjeldus;
  3) uurimistoimingus avastatud ja asitõendina kasutatavate objektide nimetused.

  (5) Isiku läbivaatuse protokollis ei ole lubatud teha järeldusi tervisekahjustuse laadi ja vanuse ning tervisekahjustuse tekitamise viisi või vahendi kohta.

§ 89.   Posti- või telegraafisaadetise arest ja läbivaatus

  (1) Läbivaatuse toimetamiseks arestitakse posti- või telegraafisaadetis prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel.

  (2) Posti- või telegraafisaadetise aresti määruses märgitakse:
  1) arestitava saadetise saatja või saaja nimi ning elu- või asukoht ja aadress;
  2) aresti põhjendus;
  3) arestitud posti- või telegraafisaadetisest uurimisasutusele teatamise kord.

  (3) Posti- või telegraafisaadetise aresti määruse koopia saadetakse täitmiseks posti- või telekommunikatsiooniteenuse osutaja juhile.

  (4) Posti- või telegraafisaadetise läbivaatusel kogutakse tõendamiseseme asjaolude kohta vaatlusandmeid ja võetakse posti- või telekommunikatsiooniteenuse osutajalt ära kriminaalmenetluses asitõendina kasutatav saadetis. Läbivaatusobjekti, mis ei ole kriminaalasjaga seotud, edastab posti- või telekommunikatsiooniteenuse osutaja adressaadile.

  (5) Posti- või telegraafisaadetis vabastatakse arestist prokuratuuri määrusega. Arestist vabastamise määruse koopia edastatakse isikule, kes ei ole menetlusosaline, kuid kelle puhul on posti- või telegraafisaadetise aresti ja läbivaatusega rikutud sõnumisaladust.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 90.   Posti- või telegraafisaadetise läbivaatuse protokoll

  Posti- või telegraafisaadetise läbivaatuse protokolli kantakse:
  1) viide posti- või telegraafisaadetise aresti määrusele;
  2) läbivaatusobjekti nimetus;
  3) vaatlusandmed;
  4) äravõetud asitõendina kasutatava posti- või telegraafisaadetise nimetus.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 90¹.   Andmete nõudmine sideettevõtjalt

  (1) Menetleja võib teha elektroonilise side ettevõtjale päringu identifitseerimistunnustega seotud andmete kohta, mida kasutatakse üldkasutatavas elektroonilise side võrgus lõppkasutaja tuvastamiseks, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed.

  (2) Uurimisasutus võib teha prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku loal kohtueelses menetluses või kohtu loal kohtumenetluses päringu elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 loetletud andmete kohta, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 1.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud päringu võib teha, kui tegemist on käesoleva seadustiku § 126² lõikes 2 nimetatud kuriteoga ning kui see on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks. Loetelus nimetamata kuritegude korral on sideandmete päring lubatud siis, kui see on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks ning seda õigustab kuriteo raskus ja laad ning kui päringuga ei riivata põhjendamatult isikuõigusi.

  (4) Sideandmete päringu loas märgitakse:
  1) andmed, mida päringuga on lubatud koguda;
  2) andmete kogumise põhjendus;
  3) ajavahemik, mille kohta andmeid on lubatud koguda.

  (5) Eeluurimiskohtuniku määrus ja kohtumäärus prokuratuuri taotluse lahendamise kohta võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri taotlusel.

  (6) Edasilükkamatul juhul, kui eeluurimiskohtuniku või kohtu loa vormistamine ei ole õigel ajal võimalik, võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud päringu teha prokuratuuri loa alusel, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil ning mis sisaldab vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 3 sätestatud andmeid. Sellisel juhul tuleb päringu tegemisele järgneva esimese tööpäeva jooksul esitada kohtule põhjendatud taotlus päringu lubatavaks tunnistamiseks. Eeluurimiskohtunik otsustab päringu lubatavaks tunnistamise määrusega, mis võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri taotlusel.
[RT I, 22.12.2021, 44 - jõust. 01.01.2022]

6. jagu Läbiotsimine ja uurimiseksperiment 

§ 91.   Läbiotsimine

  (1) Läbiotsimise eesmärk on leida hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt, kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, asi või isik või kriminaalmenetluses arestitav vara või laip või tabada tagaotsitav. Läbiotsimist võib toimetada, kui esineb põhjendatud kahtlus, et otsitav asub läbiotsimiskohas.

  (2) Kui käesolev seadustik ei sätesta teisiti, võib läbiotsimist toimetada prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel. Nii eeluurimiskohtuniku määrus kui ka kohtumäärus prokuratuuri läbiotsimistaotluse lahendamise kohta võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri taotlusel.

  (3) Läbiotsimist võib toimetada prokuratuuri määruse alusel, välja arvatud läbiotsimine notari- või advokaadibüroos või ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures, kui on alust arvata, et kahtlustatav kasutab või kasutas läbiotsitavat kohta või sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal, ning isikut kahtlustatakse käesoleva seadustiku § 126² lõikes 2 nimetatud kuriteo toimepanemises.

  (4) Läbiotsimismääruses märgitakse:
  1) mida läbiotsimise eesmärgina otsitakse (edaspidi otsitav objekt);
  2) läbiotsimise põhjendus;
  3) koht, kus läbiotsimist toimetatakse.

  (5) Edasilükkamatul juhul, kui läbiotsimismääruse vormistamine ei ole õigel ajal võimalik, võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimustel toimetada läbiotsimist prokuratuuri loa alusel, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil.

  (6) Läbiotsimise toimetamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 nimetatud alustel tuleb sellest läbiotsimise alustamisele järgneva esimese tööpäeva jooksul prokuratuuri kaudu teatada eeluurimiskohtunikule. Eeluurimiskohtunik otsustab läbiotsimise lubatavaks tunnistamise määrusega, mis võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri määrusel.

  (7) Läbiotsimist rakendades tutvustatakse isikule, kelle juures läbi otsitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele või selle juriidilise isiku või riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, kelle juures läbi otsitakse, esindajale läbiotsimismäärust. Tutvustamise kohta võetakse määrusele allkiri. Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul selgitatakse läbiotsimist rakendades isikule, kelle juures läbi otsitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele või selle juriidilise isiku või riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, kelle juures läbi otsitakse, esindajale käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid ning põhjusi, miks läbiotsimist toimetatakse edasilükkamatult. Asjaolude selgitamise kohta võetakse läbiotsimisprotokollile allkiri. Vastava isiku või esindaja puudumisel peab kaasama kohaliku omavalitsuse esindaja.

  (8) Notaribüroo või advokaadibüroo läbiotsimise juures peab viibima notar või advokaat, kelle juures läbi otsitakse. Kui asjaomane notar või advokaat ei saa läbiotsimise juures viibida, peab läbiotsimise juures viibima notari asendaja või teine sama advokaadibüroo kaudu õigusteenust osutav advokaat, selle võimatuse korral teine notar või advokaat.

  (9) Läbiotsimist rakendades tehakse ettepanek anda välja otsitav objekt või näidata laiba või tagaotsitava peidukoht. Kui ettepanek jäetakse täitmata või kui on alust arvata, et seda on järgitud osaliselt, toimetatakse otsinguid.

  (10) Läbiotsimise käigus võib ära võtta kõik objektid, mis kuuluvad konfiskeerimisele või on ilmselt kriminaalmenetluses tõendiks, kui need avastati ilma otsinguteta selgesti nähtavast kohast või otsitavate objektide leidmiseks ettevõetud mõistlike otsingute käigus.
[RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016]

§ 91¹.   Valdaja tahte vastane sisenemine

  Kui menetlustoimingu tegemiseks on vaja valdaja tahte vastaselt siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale, lähtutakse käesoleva seadustiku §-s 91 sätestatud korrast, välja arvatud juhul, kui see on vajalik:
  1) laiba või sündmuskoha vaatluseks vahetult laiba leidmise või kuriteo toimepanemise järel või
  2) isiku kahtlustatavana kinnipidamiseks vahetult pärast kuriteo toimepanemist.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 13.07.2014]

§ 92.   Läbiotsimisprotokoll

  (1) Läbiotsimisprotokolli kantakse:
  1) ettepanek välja anda otsitav objekt või näidata laiba või tagaotsitava asukoht;
  2) vabatahtlikult väljaantud objekti nimetus;
  3) otsingute tingimused, käik ja tulemused;
  4) leitud objekti nimetus ja objekti tunnused, millel on tähtsust kriminaalasja lahendamiseks;
  5) tabatud tagaotsitava isiku tuvastamise andmed.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (1¹) Käesoleva seadustiku § 91 lõikes 5 nimetatud juhul märgitakse läbiotsimisprotokolli sissejuhatuses § 91 lõikes 4 nimetatud asjaolud ning põhjendus, miks läbiotsimine on edasilükkamatu.
[RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016]

  (2) Kui läbiotsimise käigus tehakse isiku läbivaatus, siis võib kanda käesoleva seadustiku § 88 lõikes 4 loetletud andmed läbiotsimisprotokolli. Sellisel juhul ei ole isiku läbivaatuse protokolli koostamine vajalik.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

§ 93.   Uurimiseksperiment

  (1) Uurimiseksperimendi eesmärk on katseliselt selgitada, kas uuritava sündmuse asjaolud või toiming kuriteosündmuse ajal esinesid või kas nende olemasolu oli võimalik tajuda.

  (2) Uurimiseksperimendis osaleb kahtlustatav, süüdistatav, kannatanu või tunnistaja, kui:
  1) tema abi vajatakse sündmuse olustiku taastamiseks;
  2) uurimiseksperimendi tulemused võimaldavad kontrollida tema ütlusi;
  3) katsete tulemused sõltuvad selles osaleja omadustest, võimetest või oskustest.

  (3) Uurimiseksperimendis on lubatud kasutada asitõendit, kui:
  1) selle asendamine võib mõjutada uurimistoimingu tulemusi ja kui on välistatud asitõendi hävimine;
  2) asitõendit ei ole vaja äratundmiseks esitada uurimiseksperimendis osalevale isikule.

  (4) Uurimiseksperimendi tulemusi selgitades ei ole lubatud teha eriteadmistele tuginevaid järeldusi.

§ 94.   Uurimiseksperimendi protokoll

  Uurimiseksperimendi protokolli kantakse:
  1) küsimus, mille lahendamiseks peetakse vajalikuks korraldada katseid;
  2) kas katsete tegemiseks taastati sündmuskoha olustik ja kuidas seda tehti;
  3) kas kahtlustatav, süüdistatav tunnistaja või kannatanu on kinnitanud uurimiseksperimendi olustiku vastavust uuritava sündmuse olustikule;
  4) katsete kirjeldus: arv, järjestus, tingimused, arvu muutmine ja katsete sisu;
  5) katsete tulemused.

7. jagu Eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamine 
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

§ 95.   Ekspert

  (1) Ekspert on isik, kes rakendab käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel ja korras ekspertiisi tehes mitteõiguslikke eriteadmisi.

  (2) Ekspertiisi määramisel eelistab menetleja riiklikku ekspertiisiasutust. Kui vajalikku ekspertiisiliiki ei ole riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside loetelus, eelistab menetleja eksperti määrates registreeritud eraeksperti, kuid eksperdiks võib määrata ka muu asjakohaste teadmistega isiku.
[RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]

  (3) Kui ekspertiis korraldatakse väljaspool ekspertiisiasutust, selgitab menetleja, kas eksperdiks määratav isik on kriminaalasjas erapooletu ja nõus ekspertiisi tegema. Talle selgitatakse käesoleva seadustiku §-s 98 sätestatud eksperdi õigusi ja kohustusi. Kui eksperdiks nimetatakse vannutamata isik, hoiatatakse teda kriminaalkaristusest teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest. Menetleja määrab kokkuleppel eksperdiga ekspertiisi tähtaja.

  (4) Menetleja võib taotleda, et ekspertiis tehakse välisriigi ekspertiisiasutuses, ja kasutada välisriigis antud eksperdiarvamust tõendina kriminaalasja lahendamisel.

§ 96.   Eksperdi taandumise alused

  (1) Ekspert on kohustatud kriminaalmenetlusest taanduma:
  1) käesoleva seadustiku § 49 lõigetes 1 ja 6 sätestatud alustel;
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
  2) kui ta on ametialluvuses või muus sõltuvuses menetlusosalisest või uurimisasutuse ametnikust, kelle menetluses on kriminaalasi.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

  (2) Ekspertide komisjonis ei või olla käesoleva seadustiku § 71 lõikes 1 loetletud lähedasi.

  (3) Eksperdi varasem osalemine kriminaalmenetluses eksperdina või asjatundjana ei ole tema taandumise alus.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (4) Eksperdi taandumine vormistatakse motiveeritud taandumisavalduse alusel, mis lisatakse kriminaaltoimikusse.

§ 97.   Eksperdi taandamine

  (1) Kui ekspert ei ole taandunud käesoleva seadustiku §-s 96 sätestatud alustel, võib kahtlustatav või süüdistatav, kannatanu, tsiviilkostja või kaitsja esitada tema taandamise taotluse.

  (2) Eksperdi taandamise taotlus lahendatakse käesoleva seadustiku § 59 lõigetes 5 ja 6 sätestatud korras.

§ 98.   Eksperdi õigused ja kohustused

  (1) Eksperdil on ekspertiisi tehes õigus:
  1) taotleda ekspertiisimaterjali täiendamist;
  2) ekspertiisimaterjali täielikkuse tagamiseks osaleda uurimisasutuse või prokuratuuri kutsel menetlustoimingus ja kohtu kutsel kohtulikul uurimisel;
  3) tutvuda kriminaalasja materjaliga, mis on vajalik ekspertiisiks;
  4) keelduda ekspertiisi tegemast, kui talle esitatud ekspertiisimaterjal ei ole küllaldane või kui ekspertiisimääruses esitatud ekspertiisiülesanded on väljaspool tema eriteadmisi või kui küsimustele vastamine ei eelda eksperdiuuringuid ja eriteadmistele tuginevate järelduste tegemist;
  5) taotleda, et menetleja loal viibiks ekspertiisi juures isik, kes võib anda eksperdiuuringuteks vajalikke selgitusi;
  6) seada ja lahendada omal algatusel ekspertiisimääruses esitamata ekspertiisiülesanne.

  (2) Ekspert on kohustatud:
  1) eksperdiks määramise korral tegema ekspertiisi;
  2) ilmuma menetleja kutsel;
  3) tagama eksperdiuuringute igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse ning eksperdiarvamuse teadusliku põhjendatuse;
  4) [kehtetu - RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
  5) hoidma saladuses temale ekspertiisi tegemisel teatavaks saanud asjaolud, mida võib avaldada üksnes menetleja kirjalikul loal.

  (3) Kui ekspert jääb mõjuva põhjuseta ilmumata, võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel või kohus teda kohtumääruse alusel trahvida.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

§ 99.   Ekspertiisi ja uuringu tagamine

  (1) Vajaduse korral kogutakse ekspertiisiks või uuringuks ekspertiisi- või uuringumaterjali, paigutatakse kahtlustatav või süüdistatav kohtupsühhiaatria- või kohtuarstliku ekspertiisi tegemiseks sundkorras raviasutusse või kaevatakse laip kohtuarstliku või muu ekspertiisi või võrdlusuuringu tegemiseks matmiskohast välja.
[RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012]

  (2) Menetlustoimingu käigus kogutud naha papillaarkurrustiku jäljed ja näokujutis kantakse vajaduse korral automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse (edaspidi andmekogu ABIS), andmed naha papillaarkurrustiku jälgede ja näokujutise kogumise kohta ning vajaduse korral DNA-proovi analüüsil saadud andmed ja häälenäidis ning andmed nende kogumise kohta kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.
[RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]

  (3) Uurimisasutus või muu pädev asutus võib säilitada menetlustoimingu käigus kogutud isikustamata jälgi ja proove, kui seaduses ei sätestata teisiti. Uurimisasutus võib säilitadamenetlustoimingu käigus kogutud isikustamata naha papillaarkurrustiku jälgi, näokujutisi, häälenäidiseid ja DNA-proove üksnes juhul, kui neid ei kanta andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.
[RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]

§ 99¹.   Isiku daktüloskopeerimine ning temalt näokujutise, häälenäidise ja DNA-proovi võtmine
[RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]

  (1) Isik, kes on kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu karistusseadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos, 12. peatüki 1. jaos või 22. peatüki 1. või 4. jaos nimetatud või muus karistusseadustiku peatükis sätestatud tahtlikus kuriteos, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine ning mis on karistatav vähemalt kaheaastase vangistusega, daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse näokujutis ning DNA-proov ning vajaduse korral häälenäidis süütegude menetlemise, avastamise ja tõkestamise eesmärgil.

  (2) Süütegude menetlemise, avastamise ja tõkestamise eesmärgil võib daktüloskopeerida ka sellise isiku ja võtta temalt näokujutise, DNA-proovi ning häälenäidise, kes on kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata kuriteos, mis on karistusseadustiku kohaselt karistatav vähemalt üheaastase vangistusega.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute suhtes võib kohaldada sundi, kui isik keeldub daktüloskopeerimisest või näokujutise, DNA-proovi või häälenäidise andmisest.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute naha papillaarkurrustiku jäljed ning näokujutised kantakse andmekogusse ABIS, andmed isiku ning tema daktüloskopeerimise ja näokujutise võtmise kohta kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute DNA-proovi analüüsil saadud andmed ja häälenäidised ning andmed isiku ja temalt DNA-proovi ja häälenäidise võtmise kohta kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 alusel andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantud andmeid säilitatakse vastavalt kohtuekspertiisiseadusele.
[RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]

§ 99².   Muul eesmärgil kogutud daktüloskopeerimisel, näokujutise ja häälenäidise võtmisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmete ning arhiivi kantud andmete kasutamine kriminaalmenetluses kohtuekspertiisi tagamiseks
[RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]

  (1) Kriminaalmenetluses määratud kohtuekspertiisi tagamiseks on lubatud kasutada muul eesmärgil kui käesoleva seadustiku §-s 99¹, väärteomenetluse seadustiku §-s 31¹ ja vangistusseadustiku §-s 18 nimetatud daktüloskopeerimisel, näokujutise või häälenäidise võtmisel või DNA-proovi analüüsil saadud andmeid või andmekogusse ABIS ning riikliku süüteomenetluse biomeetriaregistri arhiivi kantud andmeid, kui tõendite kogumine muu menetlustoiminguga ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut võib kohaldada üksnes juhul, kui kriminaalmenetluses on vajadus koguda teavet sellise esimese astme kuriteo või tahtliku teise astme kuriteo kohta, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingu võib teha prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku või kohtu loal.
[RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]

§ 100.   Võrdlusmaterjali kogumine
[RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012]

  (1) Võrdlusmaterjali võtmise eesmärk on koguda ekspertiisiks või uuringuks vajalikke võrdlusjälgi ja -proove.
[RT I, 04.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012]

  (1¹) Sündmuskohale või muule objektile või sündmusega seotud muule kohale õiguspäraselt jäetud jälgede välistamise eesmärgil võib kannatanu, tunnistaja või muu isiku daktüloskopeerida ja võtta temalt näokujutise, DNA-proovi või häälenäidise.
[RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]

  (2) Võrdlusmaterjali võtmise määrus on vajalik, kui:
  1) kahtlustatav või süüdistatav keeldub võrdlusmaterjali andmisest ja menetlustoimingu eesmärki on võimalik saavutada sunniga;
  2) võrdlusmaterjali võtmine riivab isiku keha puutumatust;
  3) juriidiliselt isikult nõutakse võrdlusmaterjalina dokumente.

  (3) Võrdlusmaterjali võtmise määruses märgitakse:
  1) kellelt võrdlusmaterjali võetakse;
  2) võrdlusmaterjali liik;
  3) menetlustoimingu põhjendus.

  (4) Kui võrdlusmaterjali võtmine riivab isiku keha puutumatust, osaleb menetlustoimingus kohtuarst või tervishoiutöötaja või muu asjatundja.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (5) Uurimisasutus või muu pädev asutus võib säilitada süütegude menetlemise, avastamise ja tõkestamise eesmärgil kogutud võrdlusmaterjali, kui seadusest ei tulene teisiti.
[RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1¹ alusel isiku daktüloskopeerimisel või näokujutise võtmisel saadud andmeid ei kanta andmekogusse ABIS ega riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse või kustutatakse nimetatud andmekogust ja registrist kohe pärast võrdlusuuringu tegemist. Riiklik ekspertiisiasutus tagastab võrdlusmaterjali menetlejale koos ekspertiisi- või uuringuaktiga. Käesoleva paragrahvi alusel kogutud võrdlusmaterjal hävitatakse kriminaalasja lõpetamisel, süüteo aegumisel või kohtuotsuse jõustumisel. Võrdlusmaterjali hävitab menetleja, kelle valduses on võrdlusmaterjal hävitamise ajal. Hävitamine fikseeritakse kirjalikult ning hävitamist kinnitav dokument lisatakse toimikusse.
[RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõike 1¹ alusel isiku DNA-proovi analüüsil või häälenäidise võtmisel saadud andmeid ei kanta riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse või kustutatakse nimetatud registrist kohe pärast võrdlusuuringu tegemist.
[RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]

§ 101.   Ekspertiisimaterjali võtmise protokoll

  Ekspertiisimaterjali võtmise protokolli kantakse:
  1) võetud võrdlusjälgede ja proovide nimetused;
  2) ekspertiisimaterjali võtmise viis ja tingimused;
  3) ekspertiisimaterjali hulk või kogus.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 102.   Kahtlustatava või süüdistatava sundpaigutamine raviasutusse

  (1) Kui kohtupsühhiaatria- või kohtuarstliku ekspertiisi tegemiseks on vaja pikaajalisi eksperdiuuringuid, määrab menetleja komisjoniekspertiisi ja paigutab kahtlustatava või süüdistatava raviasutusse sundkorras.

  (2) Kahtlustatav või süüdistatav paigutatakse raviasutusse prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel.

  (3) Kahtlustatav või süüdistatav paigutatakse raviasutusse kuni üheks kuuks. Prokuratuuri taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus seda tähtaega pikendada kolme kuu võrra.

  (4) Kahtlustatava või süüdistatava viibimine raviasutuses arvatakse tema vahistusaja hulka.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 103.   Laiba väljakaevamine ametlikust matmiskohast

  (1) Laip või selle säile kaevatakse ametlikust matmiskohast välja, kui kriminaalmenetluses on vaja selgitada surma põhjus või muud tõendamiseseme asjaolud või võtta ekspertiisiks vajalikke võrdlusjälgi või -proove.

  (2) Laiba matmiskohast väljakaevamise aluseks on prokuratuuri määrus või kohtumäärus.

  (3) Laip kaevatakse matmiskohast välja kohtuarsti või muu asjatundja osavõtul ja linna- või vallavalitsuse esindaja juuresolekul. Kui on võimalik, kutsutakse menetlustoimingu juurde kadunu lähedane ja vajaduse korral esitatakse talle laip isiku äratundmiseks.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (4) Vajaduse korral võetakse laiba matmiskohast pinnase- ja muid proove.

  (5) Laiba matmiskohast väljakaevamise määruses antakse linna- või vallavalitsusele korraldus matta laip uuesti ja taastada haud.

§ 104.   Laiba matmiskohast väljakaevamise protokoll

  Laiba matmiskohast väljakaevamise protokolli kantakse:
  1) matmiskoha nimetus ja asukoht ning andmed haua paiknemise kohta;
  2) haua ja hauamärkide kirjeldus;
  3) puusärgi ja laiba vaatluse andmed.

§ 105.   Ekspertiisi korraldamine

  (1) Ekspertiis korraldatakse tõendamisvajadusest lähtudes menetleja määruse alusel.

  (2) Menetleja ei või keelduda kahtlustatava, süüdistatava või kaitsja, kannatanu või tsiviilkostja taotletavat ekspertiisi määramast, kui asjaolul, mille tuvastamist ekspertiisiga taotletakse, võib olla olulist tähtsust kriminaalasja lahendamisel.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 106.   Ekspertiisimäärus

  (1) Ekspertiisimääruses märgitakse:
  1) ekspertiisiks vajalikud lähteandmed;
  2) ekspertiisi määramise ja selle tagamiseks korralduste tegemise põhjendus;
  3) määratava ekspertiisi liik eriteadmiste valdkonna järgi;
  4) ekspertiisimäärust täitva eksperdi nimi või asutuse nimetus;
  5) kuriteosündmusega seotud ekspertiisiobjektide ning võrdlus- ja tutvumismaterjali andmed;
  6) ekspertiisiülesanne;
  7) käesoleva seadustiku § 95 lõikes 3 sätestatud juhul ekspertiisi tähtaeg.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud põhjenduse võib ekspertiisimääruses esitamata jätta, kui ekspertiisi tagamiseks käesoleva seadustiku § 99 lõikes 1 nimetatud meetmeid ei rakendata.

  (3) Kui ekspertiis korraldatakse riiklikus ekspertiisiasutuses, ei määrata eksperti nimeliselt. Ekspertide komisjoni võib kaasata eksperdina isiku, kes ei tööta riiklikus ekspertiisiasutuses.

  (4) Eksperdile ei ole lubatud esitada:
  1) õiguslikke ega eksperdi eriala väliseid küsimusi;
  2) küsimusi, millele vastamine ei eelda eriteadmistele tuginevate järelduste tegemist.
[RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]

§ 107.   Ekspertiisiakti koostamine

  (1) Ekspertiisiaktis märgitakse:
  1) akti koostamise kuupäev ja koht;
  2) ekspertiisi määramise andmed;
  3) ekspertiisiks vajalikud lähteandmed;
  4) ekspertiisi liik;
  5) andmed eksperdi kohta;
  6) ekspertiisiobjekti nimetus või selle isiku nimi, kellele ekspertiis tehti;
  7) ekspertiisimaterjali täiendamise andmed;
  8) viide ekspertiisi tegemise juures viibinud isikutele;
  9) ekspertiisiks esitatud asitõendi, võrdlusmaterjali, ekspertiisimaterjali või -objekti suhtes võetavad meetmed;
  10) ekspertiisiakti põhistus ehk uuringute, analüüside, testide või muu eksperdiarvamuse kujunemiseks vajaliku kirjeldus;
  11) eksperdiarvamus.

  (2) Kui ekspertiis tehakse riiklikus ekspertiisiasutuses, võib koostada põhistamata ekspertiisiakti, milles viidatakse kasutatud metoodikatele või ekspertiisiasutuses selle ekspertiisiliigi kohta kehtestatud korrale. Menetlusosalise põhjendatud taotlusel või menetleja omal algatusel koostatakse menetleja määruse alusel põhistatud ekspertiisiakt või lisatakse koostatud ekspertiisiaktile põhistus.

  (3) Ekspertiisiaktis ei ole vaja korrata teavet, mis sisaldub ekspertiisimääruses.

  (4) Kui ekspertiisi teeb vannutamata isik, tehakse ekspertiisiakti märge, et teda on hoiatatud kriminaalkaristuse eest.

  (5) Kui ekspertide komisjon ei jõua ühisele arvamusele, lisatakse eriarvamusele jäänud eksperdi arvamus ekspertiisiaktile.

  (6) Kui eksperdile esitatud küsimus on õiguslik või eksperdi eriala väline või kui küsimusele vastamine ei eelda eriteadmistele tuginevate järelduste tegemist, keeldub ekspert ekspertiisiaktis sellele vastamast.

  (7) Ekspertiisiakt kinnitatakse ekspertiisi teinud eksperdi või ekspertide poolt.
[RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]

§ 108.   Ekspertiisist keeldumise akti koostamine

  (1) Kui ekspert keeldub ekspertiisi käesoleva seadustiku § 98 lõike 1 punktis 4 sätestatud alustel tegemast, koostab ta ekspertiisist keeldumise akti.

  (2) Ekspertiisist keeldumise aktis märgitakse käesoleva seadustiku § 107 lõike 1 punktides 1–9 loetletud andmed ja põhjendatakse ekspertiisist keeldumist.
[RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]

§ 109.   Eksperdi ülekuulamine

  (1) Vajaduse korral kuulatakse ekspert kohtueelses menetluses üle. Eksperdi ülekuulamisel juhindutakse käesoleva seadustiku § 66 lõikest 2¹ ning §-dest 68, 69 ja 69², arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi.

  (2) Eksperdi võib üle kuulata järgmiste asjaolude kohta:
  1) tõendamiseseme asjaolud, mida ekspert on vahetult tajunud;
  2) eksperdi osavõtul tehtud menetlustoimingu käik;
  3) eksperdi pädevus, kogemused ja muud tema arvamuse usaldusväärsust mõjutavad asjaolud;
  4) eksperdi poolt kriminaalasjas tehtud uuringud, nende tulemused ja tema eriteadmistele tuginevad järeldused;
  5) muud asjaolud, mille kohta oskab ekspert anda selgitusi oma eriteadmistele tuginedes, kui see on vajalik tõendamiseseme asjaolude paremaks mõistmiseks.
[RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]

§ 109¹.   Asjatundja

  (1) Asjatundja on füüsiline isik, kellel on eriteadmised, mida ta rakendab käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel ja korras, kuid keda ei ole kaasatud kriminaalmenetlusse eksperdina.

  (2) Asjatundja võib kaasata menetlustoimingusse. Enne menetlustoimingu algust teeb menetleja kindlaks asjatundja isiku, tema pädevuse ning tema suhted kahtlustatava või süüdistatavaga. Asjatundja avaldused seoses tõendite avastamise ja talletamisega protokollitakse.

  (3) Asjatundja võib kuulata üle järgmiste asjaolude kohta:
  1) asjatundja osavõtul tehtud menetlustoimingu käik;
  2) muud asjaolud, mille kohta asjatundja oskab anda selgitusi oma eriteadmiste tõttu, kui see on vajalik tõendamiseseme asjaolude paremaks mõistmiseks.

  (4) Asjatundja kuulatakse üle tunnistaja ülekuulamise kohta kehtivate sätete kohaselt, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi.

  (5) Kui ilmneb, et asjatundja võib teada käesoleva seadustiku §-s 66 nimetatud asjaolusid, kuulatakse ta nende kohta üle tunnistajana. Sama isiku võib tunnistajana ja asjatundjana üle kuulata ühe menetlustoimingu käigus.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

§ 109².   Andmekogu ABIS

  (1) Andmekogu ABIS on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seadustiku tähenduses on töödelda kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu ja kannatanu, tunnistaja või muu isiku daktüloskopeerimisel ja näokujutise võtmisel saadud biomeetrilisi andmeid ning sündmuskohalt kogutud või muult objektilt võetud naha papillaarkurrustiku jälgi või sündmuskohalt või sündmusega seotud muult kohalt saadud näokujutisi:
  1) välistamiseks;
  2) süütegude menetlemiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks;
  3) ekspertiiside ja uuringute tegemiseks.
[RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]

  (2) Andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 15⁵ sätestatut.

  (3) Andmekogu ABIS asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (4) Andmekogu ABIS vastutavad töötlejad on Politsei- ja Piirivalveamet ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Volitatud töötleja määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses.

  (5) Andmekogusse ABIS kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg nähakse ette andmekogu põhimääruses.

  (6) Andmekogus ABIS sisalduvad andmed on juurdepääsupiiranguga ning on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.
[RT I, 08.07.2021, 1 - jõust. 15.07.2021]

8. jagu Tõendite kogumine jälitustoiminguga 
[Kehtetu - RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 110. – § 122. [Kehtetud - RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

9. jagu Dokument ja asitõend 

§ 123.   Dokument

  (1) Tõendamisel võib kasutada dokumenti, mis sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolude kohta.

  (2) Dokument on asitõend, kui sellel on käesoleva seadustiku § 124 lõikes 1 loetletud tunnused.

§ 124.   Asitõend

  (1) Asitõend on kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel.

  (2) Kui asitõendina kasutatavat objekti ei ole uurimistoimingu protokollis tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega kirjeldatud, tehakse asitõendi tunnuste talletamiseks selle vaatlus.

  (3) Asitõend või äravõetud ese tagastatakse omanikule või senisele õiguspärasele valdajale viivitamata, kui see ei takista kriminaalmenetlust. Asitõend või äravõetud ese tagastatakse üldjuhul selle hoidmise kohas.
[RT I, 31.12.2016, 2 - jõust. 10.01.2017]

  (4) Kui asitõendi äravõtmisest on möödunud kuus kuud, kuid kriminaalasjas ei ole süüdistatavat, antakse omaniku või õiguspärase valdaja taotlusel asitõend taotluse esitajale hoiule asitõendi hoidmise tingimuste kohaselt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhtudel.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (5) Prokurör võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kuuekuulist tähtaega uurimisasutuse taotlusel kuni ühe aastani. Tähtaeg pikeneb automaatselt, kui ei ole esitatud lõikes 4 nimetatud taotlust.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (6) Eeluurimiskohtunik võib pikendada prokuratuuri taotlusel käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud tähtaegu kauemaks kui üks aasta, kui süüdistuse esitamise viibimine on tingitud kriminaalasja keerukusest, mahukusest või rahvusvahelise koostööga kaasnevatest erandlikest asjaoludest. Tähtaeg pikeneb automaatselt, kui ei ole esitatud lõikes 4 nimetatud taotlust.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

§ 125.   Asitõendi hoidmine

  (1) Asitõendit hoitakse kriminaaltoimikus, uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu asitõendite hoidlas või muus tema valduses olevas ruumis või valvataval territooriumil või ekspertiisiasutuses või kohaldatakse asitõendi suhtes käesoleva seadustiku §-s 126 ettenähtud abinõusid, kui see ei kahjusta kriminaalmenetluse huve.
[RT I, 31.12.2016, 2 - jõust. 10.01.2017]

  (2) Asitõend, mida ei saa hoida käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ning mille suhtes ei saa kriminaalmenetluse huvides kohaldada enne kohtuotsuse jõustumist või kriminaalasja menetluse lõpetamist käesoleva seadustiku §-s 126 ettenähtud abinõusid, antakse vastutavale hoiule lepingu alusel.

  (3) Asitõendi hoidja tagab asitõendi puutumatuse ja säilimise.

  (4) Hoiulevõtjal, kes ei ole omanik ega seaduslik valdaja, on õigus saada hoiutasu katmiseks hüvitist, mis arvatakse menetluskuludesse. Hoiukulud hüvitatakse menetleja ja hoiulevõtja vahelise lepingu alusel.

  (5) Kui asitõendiks on dokument, mida selle omanikul on edaspidi vaja majandus- või ametitegevuses või muul olulisel põhjusel, teeb menetleja sellest omanikule koopia. Koopia vastavust originaalile kinnitab menetleja oma allkirjaga koopial.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–5 kohaldatakse ka äravõetud objekti suhtes, mis ei ole asitõend.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 126.   Asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes võetavad meetmed

  (1) Kiiresti riknev asitõend, mida ei ole võimalik tagastada seaduslikule valdajale, antakse tasuta riigi või kohaliku omavalitsuse tervishoiu- või hoolekandeasutusele, võõrandatakse või hävitatakse kriminaalmenetluse käigus menetleja määruse alusel. Müügist saadud raha kantakse riigituludesse.

  (1¹) Asitõendi, mida ei ole võimalik tagastada seaduslikule valdajale ning mille hoidmise kulu on ebamõistlikult suur, võib prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel võõrandada. Võõrandamisest saadud summa arestitakse.
[RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]

  (1²) Asitõendi, mida omanik või seaduslik valdaja ei ole kuue kuu jooksul tagastamisotsusest teadasaamisest arvates ära viinud, võib selle hoidja võõrandada või hävitada riigivaraseaduses sätestatud korras.
[RT I, 31.12.2016, 2 - jõust. 01.02.2017]

  (2) Konfiskeerimisele kuuluva vara suhtes, mille seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, võidakse prokuratuuri taotlusel ja kohtumääruse alusel kohaldada konfiskeerimist kriminaalmenetluse käigus.

  (2¹) Konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara võib prokuratuuri taotlusel ja omaniku nõusolekul ning eeluurimiskohtuniku määruse alusel võõrandada. Vara võib võõrandada omaniku nõusolekuta, kui selle hoidmise kulu on ebamõistlikult suur või kui see on vajalik, et hoida ära vara väärtuse olulisel määral vähenemine. Võõrandamisest saadud summa arestitakse.
[RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]

  (2²) Konfiskeerimise tagamiseks arestitud väärtusetu või väheväärtusliku asja, piraatkauba, võltsitud või muu kauba, mida ei ole võimalik käesoleva paragrahvi lõike 2¹ alusel võõrandada, võib omaniku nõusolekuta hävitada või seaduses sätestatud juhul ümber töötada prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui selle hoidmise kulu on ebamõistlikult suur.
[RT I, 07.06.2024, 1 - jõust. 17.06.2024]

  (3) Menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed:
  1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses;
  2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale;
  3) kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse;
  4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber;
  5) kuriteo matkimiseks kasutatud objekt tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale;
  6) kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse katteks.
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.01.2017]

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud asitõendi omandisuhe ei ole selge, otsustab asitõendi suhtes kohtueelses menetluses võetavad meetmed prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtunik määrusega.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 kohaldatakse ka kriminaalmenetluses äravõetud objekti suhtes, mis ei ole asitõend.

  (5¹) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel riigi omandisse läinud asitõendi ja kuriteoga saadud vara suhtes kohaldatakse konfiskeeritud vara kohta sätestatud korda.
[RT I, 31.12.2016, 2 - jõust. 01.02.2017]

  (6) Konfiskeeritud vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 31.12.2016, 2 - jõust. 01.02.2017]

  (7) Menetleja poolt asitõendite ja arestitud vara arvelevõtmise, hoidmise, üleandmise ja hävitamise ning kiiresti riknevate asitõendite ja konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara hindamise, võõrandamise ja hävitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2008, 19, 132 - jõust. 23.05.2008]

3¹. peatükk JÄLITUSTOIMINGUD 
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 126¹.   Jälitustoimingu tegemise üldtingimused

  (1) Jälitustoiming on isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud ülesande täitmiseks eesmärgiga varjata andmete töötlemise fakti ja sisu andmesubjekti eest.

  (2) Jälitustoiming on käesolevas seadustikus sätestatud alustel lubatud, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve.

  (3) Jälitustoiminguga ei või ohustada isiku elu ja tervist, põhjendamatult ohustada vara ja keskkonda ega põhjendamatult riivata muid isikuõigusi.

  (4) Jälitustoiminguga saadud teave on tõend, kui jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid.

  (5) Jälitustoiminguid tehakse vahetult nii käesoleva seadustiku § 126² lõikes 1 nimetatud asutuste kui ka nende hallatavate asutuste ja jälitustoimingute tegemiseks volitatud asutuste, allüksuste ja töötajate kaudu, samuti politseiagentide, variisikute ja salajasele koostööle kaasatud isikute kaudu.

  (6) Käesolevas peatükis sätestatud toimingutesse võib kaasata Riigikogu ning valla- ja linnavolikogu liikme, kohtuniku, prokuröri, advokaadi ja vaimuliku, Riigikogu valitava ja nimetatava ametiisiku nende nõusolekul ning alaealise isiku tema seadusliku esindaja nõusolekul eeluurimiskohtuniku loal üksnes juhul, kui nad on samas kriminaalasjas menetlusosalised või tunnistajad või kui kuritegu on suunatud nende või nende lähedase vastu.

  (7) Kui jälitustoimingu tegemist taotleb teine uurimisasutus, edastab jälitustoimingu teinud jälitusasutus taotlenud asutusele jälitustoiminguga saadud teabe koos jälitustoimingu käigus tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletusega.

  (8) Jälitusasutusel on õigus töödelda jälitustoimingu tegemisel ka andmeid, mis pärinevad muudest allikatest kui jälitustoimingud.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 126².   Jälitustoimingu tegemise alused

  (1) Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Sõjaväepolitsei ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla (edaspidi jälitusasutus) võivad teha jälitustoimingu järgmistel alustel:
  1) vajadus koguda teavet kuriteo ettevalmistamise kohta selle avastamise või tõkestamise eesmärgil;
  2) tagaotsitavaks kuulutamise määruse täitmine;
  3) vajadus koguda teavet konfiskeerimismenetluses vastavalt käesoleva seadustiku 16¹. peatükis sätestatule;
  4) vajadus koguda kriminaalmenetluses teavet kuriteo kohta.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud alusel võib teha jälitustoimingu, kui tegemist on karistusseadustiku §-des 89–93¹, 95–97, 99, 100¹, 101–104, 106–108, 110–114, 116, 118 ja 120, § 121 lõikes 2, §-des 133–137, 138¹, 141, 141¹, 143 ja 143²–145¹, § 151 lõigetes 2 ja 4, §-s 157³, § 161 lõikes 2, §-des 162, 163, 172–175¹, 178–179, 183–185, 187–190, 194, 195, 199 ja 200, § 201 lõigetes 2 ja 3, § 202 lõigetes 2 ja 3, §-des 204, 206–207, 209–214, 216¹, 217, 217², 222, 227, 231–238, 241, 243, 244, 246, 250, 251, 255 ja 256, § 258 lõike 1 punktis 2, §-des 259, 259¹ ja 263, § 266 lõigetes 2 ja 4, §-des 274, 290¹–291¹, 294, 296, 298–300¹, 302, 303, 310–313 ja 315–316¹, § 321 lõikes 2, §-s 323, §-des 326–328, 331, 331³, 333–334, 335, 336, 340 ja 347, § 356 lõigetes 1 ja 3, § 357 lõigetes 1 ja 3, § 361 lõigetes 1 ja 3, § 363 lõikes 2, § 364 lõigetes 2–3, §-des 368¹, 375–376², 384, 389¹, 391 ja 393–394¹, § 398 lõigetes 2 ja 4, § 398¹ lõigetes 2 ja 4, §-des 400, 402³–407, 414–416, 418–418², 421¹, 421², 434, 435 ja 437–439, § 440 lõikes 3 ning §-des 446 ja 449 nimetatud kuriteoga.
[RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]

  (3) Käesoleva seaduse alusel on jälitustoimingut lubatud teha järgmiste isikute suhtes:
  1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel isiku suhtes, kelle puhul on põhjendatult alust arvata, et ta paneb toime käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuriteo;
  2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud alusel isiku suhtes, kes on kuulutatud tagaotsitavaks;
  3) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud alusel isiku suhtes, kellele kuulub konfiskeerimismenetluse objektiks olev vara või kes seda valdab;
  4) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel isiku suhtes, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või kelle puhul on põhjendatult alust arvata, et ta pani või paneb toime nimetatud kuriteo.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 sätestatud alusel tehtavat jälitustoimingut võib teha ka isiku suhtes, kelle puhul on põhjendatult alust arvata, et ta käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–4 nimetatud isikuga suhtleb, vahendab talle teavet, osutab talle kaasabi või võimaldab tal kasutada oma sidevahendit, ning kui jälitustoimingu tegemine selle isiku suhtes võib anda jälitustoimingu eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmeid.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (5) Jälitusasutus võib teha jälitustoimingu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel, kui see on seotud kuriteoga, mis on selle jälitusasutuse uurimisalluvuses.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (6) Jälitusasutus võib käesolevas seadustikus sätestatud tingimustel ja korras teha jälitustoimingu oma pädevuse piires teise jälitusasutuse taotlusel.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (7) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad teha jälitustoiminguid ka muu uurimisasutuse taotlusel.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (8) Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla võivad teha jälitustoiminguid kinnipidamiskohas ka muu uurimisasutuse taotlusel.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (9) Jälitustoimingu aluse äralangemise korral tuleb jälitustoiming viivitamata lõpetada.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (10) Käesolevas seadustikus sätestamata alusel võib jälitustoiminguid teha üksnes kaitseväe korralduse seaduses, maksukorralduse seaduses, politsei ja piirivalve seaduses, relvaseaduses, strateegilise kauba seaduses, tolliseaduses, tunnistajakaitse seaduses, vangistusseaduses, välismaalaste seaduses ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud alusel. Jälitustoimingu tegemisel, jälitustoiminguga kogutud andmete töötlemisel, jälitustoimingust teavitamisel ja kogutud andmete tutvustamisel kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut eespool nimetatud seadustes sätestatud erisustega.
[RT I, 01.03.2023, 2 - jõust. 01.07.2024]

§ 126³.   Jälitustoimingud

  (1) Käesoleva seadustiku § 126² lõikes 1 nimetatud alusel võib jälitusasutus jälgida varjatult isikut, asja või paikkonda, koguda varjatult võrdlusmaterjali ja teha esmauuringuid, teostada varjatult asja läbivaatust ning asendada selle varjatult.

  (2) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad käesoleva seadustiku § 126² lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel karistusseadustiku §-des 244 ja 246, § 266 lõike 2 punktis 3 ning §-des 255 ja 256 nimetatud kuriteo ettevalmistamise kohta teabe kogumisel ning punktides 3 ja 4 nimetatud alusel teha järgmisi jälitustoiminguid:
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
  1) vaadata varjatult läbi postisaadetist;
  2) vaadata või kuulata salaja pealt teavet;
  3) kasutada politseiagenti.

  (3) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad käesoleva seadustiku § 126² lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel kuriteo avastamise või kurjategija kinnipidamise eesmärgil matkida kuritegu.

  (4) Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla võivad käesoleva seadustiku § 126² lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud alusel teha järgmisi jälitustoiminguid:
  1) vaadata varjatult läbi postisaadetist;
  2) vaadata või kuulata salaja pealt teavet.

  (4¹) Maksu- ja Tolliamet võib käesoleva seadustiku § 126² lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel vaadata varjatult läbi postisaadetist.
[RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud jälitustoimingu tegemisel on lubatud varjatult siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse, piirdega alale või arvutisüsteemi juhul, kui see on vältimatult vajalik jälitustoimingu eesmärgi saavutamiseks.

  (6) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse teise isiku valdusesse sisenemine varjatuks, kui sisenemise fakt jääb valdaja eest varjatuks või kui sisenemisel on pettuse teel loodud teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus ning valdaja ei oleks tegelikke asjaolusid teades nõusolekut sisenemiseks andnud.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 126⁴.   Jälitustoiminguks loa andmine

  (1) Jälitustoimingu võib teha prokuratuuri või eeluurimiskohtuniku kirjalikul loal. Eeluurimiskohtunik otsustab loa andmise määrusega prokuratuuri põhjendatud taotluse alusel. Eeluurimiskohtunik vaatab prokuratuuri põhjendatud taotluse läbi viivitamata ja annab määrusega jälitustoiminguks loa või keeldub selle andmisest. Kohus võib loa anda ka sellise jälitustoimingu tegemiseks, milleks on käesoleva peatüki kohaselt nõutav prokuratuuri luba.
[RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]

  (2) Edasilükkamatul juhul võib prokuratuuri luba nõudva jälitustoimingu teha prokuratuuri loal, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Kirjalik luba vormistatakse 24 tunni jooksul jälitustoimingu alustamisest arvates.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (3) Kui tegemist on vahetu ohuga isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele või suure väärtusega varalisele hüvele ning loa taotlemine või vormistamine ei ole õigel ajal võimalik, võib kohtu luba nõudva jälitustoimingu teha edasilükkamatul juhul kohtu loal, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Kirjalik taotlus ning luba vormistatakse 24 tunni jooksul jälitustoimingu alustamisest arvates.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (4) Edasilükkamatul juhul taasesitamist võimaldaval viisil antud luba peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) loa andja;
  2) loa andmise kuupäev ja kellaaeg;
  3) jälitustoiming, milleks luba antakse;
  4) kui on teada, siis selle isiku nimi, kelle suhtes jälitustoiming tehakse;
  5) jälitustoimingu loa tähtaeg.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (5) Kui jälitustoimingu tegemiseks või selleks vajalike tehniliste abivahendite paigaldamiseks ja eemaldamiseks on vaja varjatult siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse, piirdega alale või arvutisüsteemi, taotleb prokuratuur selleks eraldi eeluurimiskohtuniku loa.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (6) Käesoleva seadustiku § 126² lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud alusel tehtud jälitustoimingute kestus konkreetse isiku suhtes samas menetluses ei tohi ületada ühte aastat. Erandjuhul võib riigi peaprokurör anda loa või taotleda kohtult luba jälitustoimingu tegemiseks isiku suhtes kestusega üle ühe aasta. Nõukogu määruse (EL) 2017/1939 alusel menetletavas kriminaalasjas annab eelnimetatud loa või esitab taotluse Euroopa prokurör või Euroopa delegaatprokurör.
[RT I, 29.12.2020, 1 - jõust. 08.01.2021]

§ 126⁵.   Varjatud jälgimine, võrdlusmaterjali varjatud kogumine ja esmauuringute tegemine, asja varjatud läbivaatus ja asendamine

  (1) Isiku, asja või paikkonna varjatud jälgimiseks, võrdlusmaterjali varjatud kogumiseks ja esmauuringute tegemiseks ning asja varjatud läbivaatamiseks või asendamiseks annab prokuratuur loa kuni kaheks kuuks. Prokuratuur võib loa tähtaega pikendada kuni kahe kuu kaupa.

  (2) Käesolevas paragrahvis nimetatud jälitustoimingu käigus vajaduse korral videosalvestatakse, pildistatakse või kopeeritakse või talletatakse kogutud teave muul viisil.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 126⁶.   Postisaadetise varjatud läbivaatus

  (1) Postisaadetise varjatud läbivaatusel kogutakse saadetise kohta vaatlusandmeid.

  (2) Pärast postisaadetise varjatud läbivaatuse tegemist edastatakse saadetis adressaadile.

  (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud toimingu käigus vajaduse korral videosalvestatakse, pildistatakse või kopeeritakse või talletatakse kogutud teave muul viisil.

  (4) Postisaadetise varjatud läbivaatuse käigus võib saadetise asendada.

  (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud jälitustoiminguks annab kuni kaheks kuuks loa eeluurimiskohtunik. Nimetatud tähtaja möödumisel võib eeluurimiskohtunik seda pikendada kuni kahe kuu kaupa.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 126⁷.   Teabe salajane pealtkuulamine või -vaatamine

  (1) Üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite või muul viisil edastatava teabe salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel saadud teave salvestatakse.

  (2) Tõendina ei kasutata käesoleva seadustiku §-s 72 nimetatud isiku poolt edastatavat teavet või sellisele isikule teise isiku poolt edastatavat teavet, mis on saadud salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel, kui teabe sisuks on isikule ameti- või kutsetegevuses teatavaks saanud asjaolud, välja arvatud juhul, kui:
  1) käesoleva seadustiku §-s 72 nimetatud isik on samade asjaolude kohta juba andnud ütlusi või kui need on muul viisil avalikustatud;
  2) nimetatud isiku suhtes on antud luba salajaseks pealtkuulamiseks või -vaatamiseks või
  3) mõne muu isiku salajasest pealtkuulamisest või -vaatamisest nähtub, et nimetatud isik paneb või on pannud toime kuriteo.

  (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud jälitustoiminguks annab kuni kaheks kuuks loa eeluurimiskohtunik. Nimetatud tähtaja möödumisel võib eeluurimiskohtunik seda pikendada kuni kahe kuu kaupa.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 126⁸.   Kuriteo matkimine

  (1) Kuriteo matkimine on kohtu loal kuriteotunnustega teo toimepanemine, arvestades käesoleva seadustiku § 126¹ lõikes 3 ettenähtud piiranguid.

  (2) Võimaluse korral kuriteo matkimine jäädvustatakse foto, filmi, heli- või videosalvestise vahendusel.

  (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud jälitustoiminguks annab kuni kaheks kuuks loa eeluurimiskohtunik. Nimetatud tähtaja möödumisel võib eeluurimiskohtunik seda pikendada kuni kahe kuu kaupa.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 126⁹.   Politseiagendi kasutamine

  (1) Politseiagent käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes muudetud identiteeti kasutades kogub käesoleva seaduse § 126² lõike 1 punktides 1, 3 või 4 nimetatud alusel teavet.
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.07.2016]

  (2) Politseiagendi kasutamiseks annab kirjaliku loa prokuratuur. Politseiagendi kasutamiseks antakse luba kuni kuueks kuuks ning seda tähtaega võib pikendada korraga kuni kuue kuu võrra.

  (3) Politseiagendil, kui ta on jälitusasutuse ametnik, on kõik jälitusasutuse ametniku kohustused niivõrd, kuivõrd see ei too kaasa muudetud identiteedi paljastamist.

  (4) Politseiagendi ütlusi tõendina kasutades järgitakse käesoleva seadustiku sätteid tunnistaja kohta.

  (5) Prokuratuuri otsusel jäetakse politseiagendi kasutamise fakt või politseiagendi isik salastatuks ka pärast jälitustoimingu lõpetamist, kui avalikustamine võib seada ohtu politseiagendi või tema lähikondsete elu, tervise, au või hea nime või vara või tema edasise tegutsemise politseiagendina.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 126¹⁰.   Jälitustoimingu dokumenteerimine

  (1) Jälitustoiminguga kogutud teabe alusel koostab jälitustoimingu teinud või jälitustoimingut taotlenud asutuse ametnik jälitustoimingu protokolli, kuhu kantakse:
  1) jälitustoimingu teinud asutuse nimetus;
  2) jälitustoimingu tegemise aeg ja koht;
  3) selle isiku nimi, kelle suhtes jälitustoiming tehti;
  4) jälitustoimingu aluseks oleva kohtu loa või prokuratuuri loa andmise kuupäev;
  5) prokuratuuri taotluse esitamise kuupäev, kui jälitustoimingu aluseks on kohtu luba;
  6) jälitustoiminguga kogutud teave, mis on jälitustoimingu eesmärgi täitmiseks või kriminaalasja lahendamiseks vajalik.

  (2) Protokollile lisatakse vajaduse korral jälitustoimingu käigus tehtud foto, film, heli- või videosalvestis või muu teabetalletus.

  (3) Vajaduse korral vormistab jälitustoimingu teinud jälitusasutus jälitustoiminguga kogutud teabe jälitustoimingu kokkuvõttes. Jälitustoimingu kokkuvõte ja jälitustoimingu käigus tehtud foto, film, heli- või videosalvestis või muu teabetalletus lisatakse jälitustoimikusse.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 126¹¹.   Jälitustoimiku pidamine

  (1) Jälitustoimikus säilitatakse jälitustoiminguga kogutud andmed, jälitustoimingu käigus tehtud teabetalletused, käesoleva seadustiku § 126¹ lõikes 8 nimetatud viisil saadud andmed ning jälitustoiminguga kogutud teabe terviklikkuse tajumiseks vajalikud andmed variisiku ning teeseldud isiku, struktuuriüksuse, organi ja välisriigi äriühingu filiaali kohta.

  (2) Jälitustoimiku pidamise ja säilitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 126¹².   Jälitustoimikute ja jälitustoiminguga kogutud teabetalletuste säilitamine, kasutamine ja hävitamine

  (1) Jälitustoimingu käigus tehtud fotot, filmi, heli- või videosalvestist või muud teabetalletust või selle osa, mis on vajalik kriminaalasja lahendamiseks, säilitatakse kriminaaltoimikus või kriminaalasja juures. Ülejäänud jälitustoimingu materjale säilitatakse jälitusasutuses vastavalt käesoleva seadustiku § 126¹¹ lõikes 2 nimetatud korrale.

  (2) Jälitustoimikuid säilitatakse järgmiselt:
  1) ettevalmistatava kuriteo kohta peetud jälitustoimikud, isiku tagaotsimise toimikud ja konfiskeerimistoimikud – kuni neis sisalduva teabe kasutamise vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 50 aastat;
  2) kuriteotoimikud – kuni karistusandmete karistusregistrist kustutamiseni või kuriteo aegumistähtaja möödumiseni.

  (3) Jälitustoiminguga saadud andmeid võib kasutada:
  1) teises jälitustoimingus;
  2) teises kriminaalmenetluses;
  3) julgeolekukontrollis;
  4) välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse tähenduses;
  5) seaduses sätestatud juhul rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks;
  6) isiku tööle või teenistusse võtmise ja loa või litsentsi andmise otsustamisel isiku seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
[RT I, 10.02.2023, 3 - jõust. 01.09.2023]

  (4) Jälitustoiminguga saadud andmeid võib säilitada õppe- ja uurimisotstarbeks. Teabes sisalduvad isikuandmed ja vajaduse korral ka olustik peavad olema täielikult muudetud, et vältida jälitustoimingus osalenud või sellesse kaasatud isikute avalikuks tulekut.

  (5) Kui kriminaaltoimikusse on lisatud jälitustoimingu käigus tehtud teabetalletus, mida ei ole vaja säilitada, võib isik, kelle põhiõigusi on jälitustoiminguga riivatud, pärast kohtuotsuse jõustumist taotleda selle teabetalletuse hävitamist.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud teabetalletuse hävitab kohus. Teabetalletuse hävitamise kohta koostatakse protokoll, mis lisatakse kriminaaltoimikusse.

  (7) Kui jälitustoimingu materjale säilitatakse kriminaaltoimikus, siis kriminaaltoimiku avalikustamisel vastavalt avaliku teabe seadusele eemaldatakse neist või kaetakse kinni andmed isikute kohta, kes ei olnud selles kriminaalmenetluses süüdistatavad ning kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ning kelle õigusi või vabadusi võidakse avalikustamisega oluliselt kahjustada.

  (8) Riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavad toimikud säilitatakse ja hävitatakse vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele.

  (9) Hävitamisele kuuluvad jälitustoimikud ja kogutud teabetalletused hävitab jälitusasutuse juhi moodustatud komisjon prokuröri juuresolekul. Toimiku ja kogutud teabetalletuse hävitamise kohta koostab komisjon akti, kuhu märgitakse hävitatud toimiku number või teave hävitatud teabetalletuse kohta ja hävitamise põhjus.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 126¹³.   Jälitustoimingust teavitamine

  (1) Jälitustoimingu tegemise loa tähtaja lõppemise korral ning mitme ajaliselt vähemalt osaliselt kattuva jälitustoimingu tegemisel neist viimase loa tähtaja lõppemise korral teavitab jälitusasutus viivitamata isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti, ning isikut, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud. Isikut teavitatakse tema suhtes tehtud jälitustoimingu tegemise ajast ja liigist.

  (2) Jälitusasutus võib prokuratuuri loal jätta jälitustoimingust teavitamata, kui teavitamine võib:
  1) kahjustada oluliselt kriminaalmenetlust;
  2) kahjustada oluliselt teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi või seada teise isiku ohtu;
  3) seada ohtu jälitusasutuse meetodite, taktika, jälitustoimingu tegemisel kasutatava vahendi või politseiagendi, variisiku või salajasele koostööle kaasatud isiku koostöö salajasuse.

  (3) Isiku võib prokuratuuri loal jätta jälitustoimingust teavitamata kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aluse äralangemiseni. Prokuratuur kontrollib teavitamata jätmise aluse olemasolu kriminaalasjas kohtueelse menetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui üks aasta pärast jälitustoimingu loa tähtaja lõppemist.

  (4) Kui ühe aasta möödumisel jälitustoimingu loa tähtaja lõppemisest ei ole jälitustoimingust teavitamata jätmise alus ära langenud, taotleb prokuratuur hiljemalt 15 päeva enne nimetatud tähtaja möödumist eeluurimiskohtunikult loa teavitamata jätmise tähtaja pikendamiseks. Eeluurimiskohtunik annab määrusega loa isiku teavitamata jätmiseks või keeldub loa andmisest. Isiku teavitamata jätmisel märgitakse määruses, kas teavitamata jätmine on tähtajatu või tähtajaline. Tähtajalise teavitamata jätmise korral märgitakse tähtaeg, mille jooksul jäetakse isik teavitamata.

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eeluurimiskohtuniku antud teavitamata jätmise loa tähtaja lõppemisel ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alus ära langenud, taotleb prokuratuur hiljemalt 15 päeva enne tähtaja lõppemist eeluurimiskohtunikult loa teavitamata jätmise tähtaja pikendamiseks. Eeluurimiskohtunik annab määrusega loa vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule.

  (6) Teavitamata jätmise loa tähtaja lõppemise või selle pikendamisest keeldumise korral teavitatakse isikut jälitustoimingust viivitamata.

  (7) Isiku teavitamisel tema suhtes tehtud jälitustoimingust tuleb isikule selgitada ka edasikaebamise korda.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 126¹⁴.   Jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamine

  (1) Isikul, keda on vastavalt käesoleva seadustiku §-le 126¹³ teavitatud, võimaldatakse soovi korral tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja jälitustoimingu käigus tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletusega. Prokuratuuri loal võib kuni vastava aluse äralangemiseni jätta tutvustamata andmed:
  1) teiste isikute perekonna- või eraelu kohta;
  2) mille tutvustamine võib kahjustada teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi;
  3) mis sisaldavad riigisaladust või salastatud välisteavet või teise isiku seadusega kaitstud saladusi;
  4) mille tutvustamine võib seada ohtu jälitusasutuse töötaja, politseiagendi, variisiku, salajasele koostööle kaasatud isiku või jälitustoimingus osalenud muu isiku või nende lähikondsete elu, tervise, au, hea nime või vara;
  5) mille tutvustamine võib seada ohtu politseiagendi, variisiku ja salajasele koostööle kaasatud isiku õiguse hoida koostööd saladuses;
  6) mille tutvustamise tulemusena võidakse edastada teavet jälitusasutuse meetodite, taktika ja jälitustoimingu tegemisel kasutatava vahendi kohta;
  7) mida ei ole võimalik eraldada ja esitada selliselt, et neist ei ilmneks andmed, mis on loetletud käesoleva lõike punktides 1–6.

  (2) Isikule jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamisel või tutvustamata jätmisel tuleb talle selgitada ka edasikaebamise korda.

  (3) Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 126¹⁵.   Järelevalve jälitustoimingute üle

  (1) Järelevalvet jälitustoimingu vastavuse üle käesoleva seadustiku §-s 126⁴ sätestatud loale teostab prokuratuur.

  (2) Järelevalvet jälitusasutuste tegevuse üle teostab julgeolekuasutuste seaduse §-s 36 nimetatud Riigikogu komisjon. Jälitusasutus esitab vähemalt üks kord kolme kuu jooksul komisjonile asjaomase ministeeriumi kaudu kirjaliku aruande jälitustoimingute tegemise kohta.

  (3) Justiitsministeerium avaldab kord aastas oma veebilehel jälitusasutustelt, prokuratuurilt ja kohtult saadud andmete alusel aruande, mis sisaldab eelmise aasta kohta järgmised andmed:
  1) alustatud jälitustoimikute liik ja arv;
  2) jälitustoimingute lubade arv jälitustoimingute liikide kaupa;
  3) isikute arv, keda jälitustoimingu tegemisest teavitati ning isikute arv, kelle puhul on teavitamine vastavalt käesoleva seadustiku § 126¹³ lõikele 4 üle ühe aasta edasi lükatud.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 126¹⁶.   Kaebuse esitamine seoses jälitustoiminguga

  (1) Käesolevas seadustikus nimetatud alusel kohtu poolt jälitustoiminguks antud loa andmise määruse peale võib esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.

  (2) Käesolevas seadustikus nimetatud alusel tehtud jälitustoimingu käigu, sellest teavitamata jätmise ja sellega kogutud andmete tutvustamata jätmise peale võib esitada kaebuse käesoleva seadustiku 8. peatüki 5. jaos sätestatud korras.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 126¹⁷.   Jälitustoimingute infosüsteem

  (1) Jälitustoimingute infosüsteem (edaspidi infosüsteem) on käesolevas seadustikus sätestatud jälitustoimingute andmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on:
  1) tagada ülevaade jälitustoimingute tegemisest jälitusasutuste poolt;
  2) tagada ülevaade jälitusasutuste ja prokuratuuri jälitustoimingu tegemise taotlustest;
  3) tagada ülevaade prokuratuuri ja kohtute poolt antud jälitustoimingu tegemise lubadest;
  4) tagada ülevaade jälitustoimingust teavitamistest ja jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamistest;
  5) kajastada andmeid tehtud jälitustoimingute kohta;
  6) võimaldada jälitusasutuste, prokuratuuri ja kohtute töö korraldamist;
  7) tagada kriminaalpoliitiliste otsustuste tegemiseks vajaliku jälitustoimingute statistika kogumine;
  8) võimaldada andmete ja dokumentide elektroonilist edastamist.

  (2) Infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (3) Infosüsteemi vastutav töötleja on Justiitsministeerium.
[RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]

  (4) Valdkonna eest vastutav minister võib infosüsteemi tööd korraldada määrusega.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2015]

3². peatükk BRONEERINGUINFO 
[RT I, 05.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]

§ 126¹⁸.   Broneeringuinfo töötlemine

  (1) Menetleja võib teha päringu broneeringuinfo üksusele broneeringuinfo kohta, kui see on vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks.

  (2) Broneeringuinfo töötlemine on lubatud üksnes käesoleva seadustiku § 489⁶ lõike 1 punktides 1–16, 18–20, 22, 23, 25–28 ja 30–32 loetletud kuritegude puhul.
[RT I, 05.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]

4. peatükk KRIMINAALMENETLUSE TAGAMINE 

1. jagu Tõkendid 

§ 127.   Tõkendi valimine

  (1) Tõkendit valides arvestatakse kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid.

  (2) Tõkendi muutmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid tõkendi kohaldamise kohta.

§ 128.   Elukohast lahkumise keeld

  (1) Elukohast lahkumise keeld seisneb kahtlustatava või süüdistatava või juriidilisest isikust kahtlustatava või süüdistatava esindaja kohustuses mitte lahkuda oma elukohast ilma menetleja loata kauemaks kui kolmeks ööpäevaks.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (2) Elukohast lahkumise keelu kohaldamiseks koostatakse määrus, millele võetakse kahtlustatava või süüdistatava või juriidilisest isikust kahtlustatava või süüdistatava esindaja allkiri. Allkirja võtmisel hoiatatakse isikut, et tõkendi rikkumise korral võidakse teda trahvida või kohaldada tema suhtes raskemat tõkendit.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (3) Kohtueelses menetluses ei või elukohast lahkumise keeldu kohaldada kauem kui üks aasta. Kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral või kriminaalmenetluses rahvusvahelise koostööga kaasnevatel erandlikel asjaoludel võib prokuratuur pikendada elukohast lahkumise keelu tähtaega kohtueelses menetluses kuni kahe aastani.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (4) Elukohast lahkumise keeldu rikkunud isikut võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel või kohus kohtumenetluse poole taotlusel trahvida kohtumääruse alusel.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

§ 129.   Kaitseväelase järelevalve

  Ajateenistuses olevale kahtlustatavale või süüdistatavale kaitseväelasele võib määruse alusel tõkendina kohaldada väeüksuse juhtkonna järelevalvet.
[RT I 2008, 35, 212 - jõust. 01.01.2009]

§ 130.   Vahistamine ja vahistamise alused

  (1) Vahistamine on kahtlustatavale, süüdistatavale või süüdimõistetule kohaldatav tõkend, mis seisneb isikult kohtumääruse alusel vabaduse võtmises.

  (2) Kahtlustatava või süüdistatava võib vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel või kohtumääruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid ning vahistamine on vältimatult vajalik.
[RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016]

  (3) Kohtueelses menetluses võib kahtlustatav või süüdistatav olla vahistatud üksnes käesoleva seadustiku §-s 131¹ sätestatud tähtaegade piires.
[RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016]

  (3¹) [Kehtetu - RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016]

  (4) Kohtu alla antud ja vabaduses viibiva süüdistatava võib vahistada maakohtu või ringkonnakohtu määruse alusel, kui ta ei ole kohtu kutsel ilmunud ja võib kohtumenetlusest jätkuvalt kõrvale hoiduda.
[RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]

  (4¹) Kohus võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine.
[RT I 2008, 19, 132 - jõust. 23.05.2008]

  (5) Süüdimõistetu võib kohus vahistada süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks käesoleva seadustiku §-s 429 sätestatud korras.
[RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016]

  (6) Kahtlustatava kaitseväelase, kes ei viibi Eesti Vabariigi territooriumil, võib prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse alusel tema toimetamiseks Eesti Vabariiki vahistada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alustel.

§ 131.   Vahistamiskord

  (1) Vahistamistaotluse koostamisest teatab prokuratuur kohe vahistatava kaitsjale.
[RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016]

  (2) Kahtlustatav või süüdistatav, kelle kohta on koostatud vahistamistaotlus, toimetatakse prokuratuuri korraldusel uurimisasutuse poolt vahistamistaotluse läbivaatamiseks eeluurimiskohtuniku juurde.
[RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016]

  (3) Vahistamismääruse tegemiseks tutvub eeluurimiskohtunik kriminaaltoimikuga ja küsitleb vahistatavat vahistamistaotluse põhjendatuse selgitamiseks. Eeluurimiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja vahistatava taotlusel kaitsja ning kuulatakse nende arvamust. Alaealise vahistatava puhul hindab eeluurimiskohtunik erilise põhjalikkusega vahistamisega kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjusid vahistatule.
[RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016]

  (3¹) Eeluurimiskohtunik võib korraldada käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikute osavõtu vahistamistaotluse läbivaatamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.
[RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]

  (3²) Alaealise isiku vahistamise korral võib kohus määrata, et vahistamine asendatakse alaealise kinnisesse lasteasutusse paigutamisega, märkides vahistamismääruses kinnise lasteasutuse, kuhu alaealine vahistatu paigutatakse. Alaealise vahistatu saatmist väljaspool kinnist lasteasutust teostatakse politsei ja piirivalve seaduse §-s 7⁴¹ sätestatud korras.
[RT I, 05.12.2017, 1 - jõust. 01.07.2018]

  (3³) Alaealise vahistatu, kes rikub kinnises lasteasutuses viibimise tingimusi, võib kinnise lasteasutuse juhi ettekande alusel ja kohtu loal viia üle vanglasse vahistust kandma.
[RT I, 05.12.2017, 1 - jõust. 01.07.2018]

  (4) Tagaotsitavaks kuulutatud isiku või väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibiva kahtlustatava vahistamiseks koostab eeluurimiskohtunik vahistamismääruse teda küsitlemata. Hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast tagaotsitava tabamist või kahtlustatava Eestisse toimetamist viiakse vahistatu küsitlemiseks eeluurimiskohtuniku juurde.
[RT I 2008, 19, 132 - jõust. 23.05.2008]

  (5) Vahistamise aluse puudumise korral vabastatakse isik viivitamata.

§ 131¹.   Vahi all pidamise tähtaeg kohtueelses menetluses

  (1) Kohtueelses menetluses ei või esimese astme kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav olla vahistatud üle kuue kuu ning teise astme kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav üle nelja kuu. Alaealine kahtlustatav või süüdistatav ei või kohtueelses menetluses olla vahistatud üle kahe kuu.

  (2) Kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral või kriminaalmenetluses rahvusvahelise koostööga kaasnevatel erandlikel asjaoludel võib eeluurimiskohtunik riigi peaprokuröri taotlusel pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vahi all pidamise tähtaega. Nõukogu määruse (EL) 2017/1939 alusel menetletavas kriminaalasjas esitab eelnimetatud taotluse Euroopa prokurör või Euroopa delegaatprokurör.
[RT I, 29.12.2020, 1 - jõust. 08.01.2021]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaja hulka ei arvata välisriigi väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aega isiku puhul, kelle väljaandmist Eesti Vabariik on taotlenud, ega välisriigi pädeva asutuse otsusel kohtueelses menetluses vahi all viibitud aega enne kriminaalmenetluse ülevõtmist Eesti Vabariigi poolt.

  (4) Isiku vahistamisel annab eeluurimiskohtunik kahtlustatava või süüdistatava vahi all pidamiseks loa kuni kaheks kuuks. Nimetatud tähtaega võib eeluurimiskohtunik pikendada prokuratuuri põhistatud taotluse alusel korraga kuni kahe kuu võrra, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piiranguid.

  (5) Kui kuriteo raskusaste, milles vahistatut kahtlustatakse või süüdistatakse, vahi all pidamise ajal muutub, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut vastavalt uuele kuriteo kvalifikatsioonile alates ajast, kui on ilmnenud alus isiku kahtlustamiseks või süüdistamiseks uue raskusastme järgi.

  (6) Vahi all pidamise tähtaja pikendamise taotlus esitatakse ja vaadatakse läbi käesoleva seadustiku §-s 131 sätestatud korras.
[RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016]

§ 132.   Vahistamismäärus

  (1) Vahistamismääruses märgitakse:
  1) vahistatava isiku nimi ja elukoht;
  2) selle kuriteo asjaolud, mille toimepanemises isikut kahtlustatakse või süüdistatakse, ja teo kvalifikatsioon;
  3) vahistamise alus viitega käesoleva seadustiku §-le 130 või 429;
  4) vahistamise põhjendus.

  (2) Vahistamismäärus lisatakse kriminaaltoimikusse ning määruse koopia edastatakse vahistatule.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

  (3) Kohus võib vahistamismääruse ja vahistamisest keeldumise määruse teha kirjalike põhjendusteta, vormistades põhjendustega määruse 48 tunni jooksul määruse tegemisest. Kirjalike põhjendusteta vormistatud määruse kuulutamisel selgitab kohus suuliselt määruse olulisemaid põhjendusi ning seda, et edasikaebetähtaeg hakkab kulgema päevast, mil põhjendustega kirjalik määrus on kättesaadav.
[RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]

§ 133.   Vahistamisest teatamine

  (1) Kohus teatab isiku soovil tema vahistamisest viivitamata vahistatu lähedasele või töö- või õppimiskohta. Alaealise vahistamisest teatab kohus viivitamata tema vanemale või seaduslikule esindajale.
[RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]

  (1¹) Prokuratuur või prokuratuuri korraldusel uurimisasutus teatab vahistamisest füüsilisest isikust kannatanule ja selgitab välja tema soovi saada teavet vahistatu vabanemise kohta juhul, kui teabe andmine võib ära hoida ohu kannatanule.
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]

  (2) Vahistamisest teatamisega võib viivitada kuriteo tõkestamise või kriminaalmenetluses tõe selgitamise huvides.

  (3) Välisriigi kodaniku vahistamise korral saadetakse vahistamismääruse või kohtuotsuse koopia Välisministeeriumile.

§ 134.   Vahistamisest keeldumine ja vahistatu vabastamine

  (1) Vahistamisest või vahi all pidamise tähtaja pikendamisest keeldumise vormistab eeluurimiskohtunik või kohus määrusega.
[RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]

  (2) Kui vahistamise alus langeb ära enne süüdistusakti kohtusse saatmist käesoleva seadustiku § 226 lõikes 3 sätestatud korras, vabastab eeluurimiskohtunik või prokuratuur vahistatu määrusega. Vahistatu vabastamisel teavitab prokuratuur või prokuratuuri korraldusel uurimisasutus sellest füüsilisest isikust kannatanut juhul, kui ta on selleks soovi avaldanud ja kui teabe andmine võib ära hoida ohu kannatanule.
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]

§ 135.   Kautsjon

  (1) Eeluurimiskohtunik või kohus võib kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul asendada vahistamise kautsjoniga. Vahistamise kautsjoniga asendamise tingimused ja tähtaja võib näha ette vahistamismääruses.
[RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016]

  (2) Kautsjon on tõkendina makstav rahasumma, mille tasub kahtlustatav, süüdistatav või tema eest muu isik selleks ettenähtud kontole.
[RT I, 31.01.2014, 6 - jõust. 01.07.2014]

  (3) Kahtlustatav või süüdistatav vabastatakse vahi alt, kui kautsjon on laekunud selleks ettenähtud kontole.
[RT I, 31.01.2014, 6 - jõust. 01.07.2014]

  (4) Kautsjoni suurust määrates lähtub kohus ähvardava karistuse raskusest, kuriteoga põhjustatud kahju suurusest ja kahtlustatava või süüdistatava varalisest seisundist. Kautsjoni miinimumsuurus on viissada päevapalka.

  (5) Kautsjon kohaldatakse kohtumäärusega. Kautsjonitaotluse lahendamiseks toimetatakse eeluurimiskohtuniku juurde vahistatu, kutsutakse prokurör ja vahistatu taotlusel ka kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus.

  (5¹) Kohus võib omal algatusel või prokuratuuri taotlusel koos kautsjoni määramisega kohaldada kahtlustatava või süüdistatava suhtes elukohast lahkumise keeldu käesoleva seadustiku §-des 127 ja 128 sätestatud korras.
[RT I 2008, 19, 132 - jõust. 23.05.2008]

  (5²) Eeluurimiskohtunik võib korraldada käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isikute osavõtu kautsjonitaotluse lahendamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (6) Kui kahtlustatav või süüdistatav hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale või jätkab tahtlike kuritegude toimepanemist või rikub elukohast lahkumise keeldu, kantakse kautsjon pärast kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks vajaliku summa mahaarvamist kohtuotsuse või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse alusel riigituludesse.
[RT I 2008, 19, 132 - jõust. 23.05.2008]

  (6¹) Kui vahistamise alus langeb ära enne süüdistusakti kohtusse saatmist käesoleva seadustiku § 226 lõikes 3 sätestatud korras, tühistab eeluurimiskohtunik või prokuratuur kautsjoni määrusega.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (7) Kautsjon tagastatakse, kui:
  1) kahtlustatav või süüdistatav ei riku kautsjoni tingimusi;
  2) kriminaalmenetlus lõpetatakse;
  3) süüdistatav mõistetakse õigeks.

§ 136.   Vahistamise või vahistamisest keeldumise, samuti riigi peaprokuröri või Euroopa prokuröri või Euroopa delegaatprokuröri taotluse alusel vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise vaidlustamine
[RT I, 29.12.2020, 1 - jõust. 08.01.2021]

  Vahistamise või vahistamisest keeldumise, samuti riigi peaprokuröri või käesoleva seadustiku § 131¹ lõike 2 kohaselt Euroopa prokuröri või Euroopa delegaatprokuröri taotluse alusel vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise peale võib prokuratuur, vahistatu või tema kaitsja esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.
[RT I, 29.12.2020, 1 - jõust. 08.01.2021]

§ 137.   Kautsjoni põhjendatuse kontroll
[RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016]

  (1) Kahtlustatav, süüdistatav või kaitsja võib eeluurimiskohtunikule või kohtule esitada taotluse kontrollida kautsjoni põhjendatust kautsjoni kohaldamisest nelja kuu möödumisel.
[RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016]

  (2) Eeluurimiskohtunik vaatab taotluse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul. Eeluurimiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja kaitsja ning vajaduse korral ka isik, kellele kautsjoni kohaldati. Uue taotluse võib esitada pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist eelmise taotluse läbivaatamisest.
[RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016]

  (2¹) Eeluurimiskohtunik või kohus võib korraldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute osavõtu taotluse lahendamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (3) Taotluse lahendamiseks tutvub eeluurimiskohtunik kriminaaltoimikuga. Taotlus lahendatakse kohtumäärusega, mida edasi ei kaevata.

  (3¹) Kui eeluurimiskohtunik või kohus leiab, et kautsjoni edasine kohaldamine ei ole põhjendatud, tuleb kohtumääruses märkida, kas kautsjon tagastatakse või kohaldatakse kahtlustatava või süüdistatava suhtes vahi all pidamist.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (4) [Kehtetu - RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 01.09.2016]

§ 137¹.   Vahistamise asendamine elektroonilise valvega

  (1) Kahtlustatava, süüdistatava või prokuröri taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus vahistatu nõusolekul asendada vahistamise kohustusega alluda karistusseadustiku § 75¹ lõikes 1 sätestatud elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve all olemise aega ei loeta eelvangistuseks või kinnipidamiseks ning seda ei arvestata karistusaja hulka.
[RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]

  (1¹) Elektroonilisele valvele määratud tähtaja või karistusseadustiku §-s 75¹ sätestatud tähtaja saabumisel otsustab eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel või kohus edasise tõkendi kohaldamise.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (1²) Kohtueelses menetluses isiku suhtes elektroonilise valve kohaldamise tähtajale kohaldatakse karistusseadustiku § 75¹ lõikes 3 sätestatut.
[RT I, 07.07.2017, 1 - jõust. 01.11.2017]

  (2) [Kehtetu - RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (3) Kui eeluurimiskohtunik või kohus saab vahistamise asendamise taotluse, teeb ta kahtlustatava või süüdistatava elukoha järgsele kriminaalhooldusametnikule ülesandeks esitada viie tööpäeva jooksul arvamus elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta.

  (4) Elektroonilist valvet kohaldatakse kohtumäärusega. Elektroonilise valve kohaldamise taotluse lahendamiseks toimetatakse eeluurimiskohtuniku juurde või kohtusse vahistatu, kutsutakse prokurör ja vahistatu taotlusel ka kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus.

  (5) Eeluurimiskohtunik või kohus võib korraldada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikute osavõtu elektroonilise valve kohaldamise taotluse lahendamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.

  (6) Enne elektroonilise valve kohaldamise üle otsustamist tutvustab eeluurimiskohtunik või kohus kriminaalhooldaja arvamust kahtlustatava või süüdistatava elukohas elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta.

  (7) Kahtlustatav või süüdistatav vabastatakse vahi alt ning talle kohaldatakse elektroonilist valvet pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või kõrgema astme kohtus tehtud kohtumääruse jõustumist.

  (8) Kui kahtlustatav või süüdistatav ei allu elektroonilisele valvele, asendab eeluurimiskohtunik või kohus oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande alusel elektroonilise valve vahistamisega.

  (9) Kohtueelses menetluses elektroonilise valve kohaldamisele või kohaldamisest keeldumisele ja valve kohaldamise põhjendatuse kontrollile kohaldatakse käesolevas seadustikus kautsjoni kohta kehtivaid sätteid.
[RT I, 07.07.2017, 1 - jõust. 01.11.2017]

§ 137².   Süüdimatus seisundis õigusvastase teo toime pannud või raske psüühikahäirega isiku vahi alt vabastamine

  (1) Kui ekspertiisi tulemusena selgub, et vahistatu on õigusvastase teo toime pannud süüdimatus seisundis, ta on vaimuhaige, nõdrameelne või tal on muu raske psüühikahäire, vabastatakse ta viivitamata prokuratuuri määrusega vahi alt, kui käesoleva seadustiku §-st 395¹ ei tulene teisiti.

  (2) Uurimisasutus edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ekspertiisiakti viivitamata prokuratuurile.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

2. jagu Muud kriminaalmenetluse tagamise vahendid 

§ 138.   Menetleja kutsel ilmumata jäämise tagajärjed

  (1) Menetleja kutsel ilmumata jäänud väljakutsutut trahvib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel või kohus omal algatusel kohtumääruse alusel või kohaldab talle kuni viis päeva aresti.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (2) Trahvitud või arestile määratud isiku kaebuse alusel võib kohus mitteilmumise eest määratud rahatrahvi või aresti tühistada, kui isik tõendab, et jäi ilmumata käesoleva seadustiku §-s 170 nimetatud mõjuval põhjusel.

  (3) Menetleja kutsel ilmumata jäänud väljakutsutud kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu, kannatanu, tsiviilkostja või tunnistaja suhtes võib kohaldada sundtoomist, järgides käesoleva seadustiku §-s 139 sätestatut, või kuulutada ta tagaotsitavaks, järgides käesoleva seadustiku §-s 140 sätestatut.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 138¹.   Rahatrahvi määramine

  (1) Kui kohtul või eeluurimiskohtunikul on käesolevas seadustikus sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle suurus olla kuni 3200 eurot, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Rahatrahvi suurust määrates arvestab kohus või eeluurimiskohtunik isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid.

  (2) Alaealise isiku asemel või lisaks temale võib trahvida tema vanemat või eestkostjat, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Piiratud teovõimega täisealise isiku asemel võib trahvida tema eestkostjat. Alla 14-aastast alaealist ja piiratud teovõimega isikut ei trahvita.

  (3) Isikule võib rahatrahvi määrata üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, välja arvatud juhul, kui eelnev hoiatamine ei ole võimalik või mõistlik.

  (4) Kohustuse rikkumise eest isikule määratud rahatrahv ei vabasta teda kohustuse täitmisest. Kui kohustust pärast trahvi määramist ei täideta, võib määrata uue trahvi.

  (5) Trahvitule või tema esindajale toimetatakse viivitamata kätte trahvimääruse ärakiri.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

§ 139.   Sundtoomine

  (1) Sundtoomine on kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu, juriidilisest isikust kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu seadusliku esindaja, kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või tunnistaja toimetamine menetlustoiminguks uurimisasutusse, ekspertiisiasutusse, prokuratuuri või kohtusse, statsionaarsele psühhiaatrilisele sundravile allutatud isiku toimetamine raviasutusse ning süüdimõistetu toimetamine karistuse kandmiseks vanglasse või arestimajja.
[RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]

  (2) Sundtoomist võib kohaldada, kui:
  1) kutse saanud isik ei ole ilmunud käesoleva seadustiku §-s 170 nimetatud mõjuva põhjuseta;
  1¹) on alust arvata, et isik hoiab kriminaalmenetlusest kõrvale;
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
  2) isiku varasem väljakutsumine võib takistada kriminaalmenetlust ja kui ta keeldub uurimisasutuse või prokuratuuri korraldusel vabatahtlikult kaasa tulemast;
  3) isik hoidub kohtuotsuse täitmisest kõrvale.

  (3) Prokuratuuri või kohtusse toimetatakse isik prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel, milles märgitakse:
  1) sundtoomisele allutatud isiku nimi, menetlusseisund ning elu- ja töökoht või õppeasutuse nimetus;
  2) sundtoomise põhjus;
  3) määruse täitmise aeg ja koht, kuhu isik toimetada.

  (3¹) Süüdimõistetule võib kohaldada sundtoomist vanglasse või arestimajja käesoleva seadustiku § 414 lõikes 3 sätestatud alustel ja korras.
[RT I 2008, 19, 132 - jõust. 23.05.2008]

  (4) Sundtoomise määrus edastatakse täitmiseks uurimisasutusele.
[RT I 2008, 32, 198 - jõust. 15.07.2008]

  (5) Sundtoomisele allutatud isikut võib kinni pidada nii kaua, kui see on vajalik sundtoomise aluseks oleva menetlustoimingu tegemiseks, kuid mitte kauem kui nelikümmend kaheksa tundi.

§ 140.   Tagaotsimine

  (1) Menetleja võib määrusega kuulutada tagaotsitavaks kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tsiviilkostja või tunnistaja, kes ei ole kutse peale ilmunud käesoleva seadustiku §-s 170 nimetatud mõjuva põhjuseta ja kelle asukoht ei ole teada, ning kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoiduva süüdimõistetu.

  (2) Tagaotsitavaks kuulutamise määruses märgitakse:
  1) kuriteo asjaolud;
  2) tagaotsitava nimi, menetlusseisund ning elu- ja töökoht või õppeasutuse nimetus.

  (2¹) Vajaduse korral märgib menetleja tagaotsitavaks kuulutamise määrusesse kohustuse toimetada tagaotsitav tabamisel menetleja juurde, järgides sundtoomise kohta sätestatut.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (3) Tagaotsitavaks kuulutamise määrus edastatakse täitmiseks jälitusasutusele, kelle menetluses on või kelle menetluses oli tagaotsimise aluseks olev kriminaalasi. Kui kriminaalasi on või oli jälitusasutuseks mitteoleva uurimisasutuse menetluses, edastatakse tagaotsitavaks kuulutamise määrus täitmiseks Politsei- ja Piirivalveametile.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 09.07.2012]

  (3¹) Kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu tagaotsitavaks kuulutamise korral edastatakse jälitusasutusele koos tagaotsitavaks kuulutamise määrusega ka vahistamismäärus või täitmisele pööratud vangistuse aluseks olev jõustunud kohtulahend.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 09.07.2012]

  (4) Tagaotsitava tabamisel kohaldatakse tema sundtoomist menetleja juurde või toimetatakse tagaotsitav eelvangistuse või vangistuse kandmise kohta, millest teavitatakse menetlejat.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

§ 140¹.   Isikusamasuse tuvastamine

  (1) Menetleja võib tuvastada menetlusosalise, süüdimõistetu, eksperdi ja tunnistaja isikusamasuse korrakaitseseaduse §-s 32 sätestatud korras.

  (2) Kui isikusamasuse tuvastamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korras on võimatu või ebaproportsionaalselt raske, võib selle tuvastada korrakaitseseaduse §-s 33 sätestatud korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 140².   Viibimiskeeld

  Menetlustoimingu läbiviimise tagamiseks võib teatud koha või teatud isiku suhtes kohaldada viibimiskeeldu korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 141.   Kahtlustatava ja süüdistatava ametist kõrvaldamine

  (1) Kahtlustatav või süüdistatav kõrvaldatakse ametist prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel, kui:
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]
  1) ta edasi töötades võib jätkuvalt toime panna kuritegusid;
  2) edasitöötamine võib kahjustada kriminaalmenetlust.

  (2) Kahtlustatava või süüdistatava ametist kõrvaldamise määruse koopia antakse kahtlustatavale või süüdistatavale ja saadetakse tema töökoha juhile.

  (3) Kui ametist kõrvaldamise alus langeb ära enne süüdistusakti kohtusse saatmist käesoleva seadustiku § 226 lõikes 3 sätestatud korras, tühistab eeluurimiskohtunik või prokuratuur ametist kõrvaldamise määrusega.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

§ 141¹.   Ajutine lähenemiskeeld

  (1) Kannatanu eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks võib prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos kahtlustataval või süüdistataval keelata kohtu määratud paikades viibimise, kohtu määratud isikutele lähenemise ja nendega suhtlemise.
[RT I 2006, 31, 233 - jõust. 16.07.2006]

  (1¹) Kohus võib koos ajutise lähenemiskeeluga kohaldada karistusseadustiku §-s 75¹ sätestatud elektroonilist valvet kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (1²) Edasilükkamatul juhul võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lähenemiskeelu kehtestada prokuratuuri määrusega ning sõltumata kannatanu nõusolekust. Sellisel juhul teatab prokuratuur lähenemiskeelu kehtestamisest kahe tööpäeva jooksul kohtule, kes otsustab kannatanu nõusolekut arvesse võttes lähenemiskeelu lubatavaks tunnistamise käesoleva paragrahvi lõigetes 1³–6 sätestatud korras.
[RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020]

  (1³) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajutise lähenemiskeelu kohaldamise määrus ja lõikes 1² sätestatud lähenemiskeelu lubatavaks tunnistamise määrus võivad olla koostatud pealdisena prokuratuuri taotlusel või määrusel.
[RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020]

  (2) Ajutist lähenemiskeeldu kohaldatakse kahtlustatavale või süüdistatavale kannatanu nõusolekul.
[RT I 2006, 31, 233 - jõust. 16.07.2006]

  (3) Ajutise lähenemiskeelu kohaldamise määruse tegemiseks tutvub eeluurimiskohtunik kriminaaltoimikuga ja küsitleb kahtlustatavat või süüdistatavat ja vajaduse korral kannatanut ajutise lähenemiskeelu taotluse põhjendatuse selgitamiseks. Kohtuniku või eeluurimiskohtuniku juurde kutsutakse ka prokurör ja kahtlustatava või süüdistatava taotlusel kaitsja ning kuulatakse nende arvamust.
[RT I 2006, 31, 233 - jõust. 16.07.2006]

  (3¹) Eeluurimiskohtunik või kohus võib korraldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikute osavõtu lähenemiskeelu kohaldamise taotluse lahendamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (4) Ajutise lähenemiskeelu määruses märgitakse:
  1) ajutise lähenemiskeelu põhjendus;
  2) ajutise lähenemiskeelu tingimused.
[RT I 2006, 31, 233 - jõust. 16.07.2006]

  (5) Ajutise lähenemiskeelu kohaldamise või ajutise lähenemiskeelu kohaldamisest keeldumise peale võib kannatanu, prokuratuur, kahtlustatav, süüdistatav või tema kaitsja esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.
[RT I 2006, 31, 233 - jõust. 16.07.2006]

  (6) Ajutise lähenemiskeelu seadmise määruse koopia antakse kahtlustatavale või süüdistatavale ja kannatanule ning saadetakse Politsei- ja Piirivalveametile. Eeluurimiskohtunik või kohus teavitab ajutise lähenemiskeelu kohaldamisest viivitamata ka muid isikuid, keda lähenemiskeeld puudutab.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 141².   Ametist kõrvaldamise ja ajutise lähenemiskeelu põhjendatuse kontroll
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (1) Kahtlustatav, süüdistatav või tema kaitsja võib ametist kõrvaldamise või ajutise lähenemiskeelu kohaldamisest nelja kuu möödumisel esitada eeluurimiskohtunikule või kohtule taotluse kontrollida ametist kõrvaldamise või ajutise lähenemiskeelu põhjendatust või muuta ajutise lähenemiskeelu tingimusi. Uue taotluse võib esitada pärast nelja kuu möödumist eelmise taotluse läbivaatamisest.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (1¹) Kui ajutise lähenemiskeeluga on piiratud kahtlustatava või süüdistatava õigust kasutada oma eluruumi, võib kahtlustatav, süüdistatav või tema kaitsja esitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud taotluse ühe kuu möödumisel ajutise lähenemiskeelu kohaldamisest.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (2) Eeluurimiskohtunik või kohus vaatab taotluse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul. Eeluurimiskohtuniku juurde või kohtusse kutsutakse prokurör, kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel kaitsja. Ajutise lähenemiskeelu põhjendatuse kontrolli taotluse läbivaatamise juurde kutsutakse ka kannatanu.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (2¹) Eeluurimiskohtunik või kohus võib korraldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute osavõtu taotluse lahendamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (3) Taotlus lahendatakse kohtumäärusega. Taotluse läbivaatamisel tehtud määrus ei ole vaidlustatav, välja arvatud juhul, kui muudetakse ajutise lähenemiskeelu tingimusi.
[RT I 2006, 31, 233 - jõust. 16.07.2006]

§ 141³.   Ajutise lähenemiskeelu muutmine ja tühistamine kannatanu ja prokuratuuri taotlusel

  (1) Kannatanu taotlusel või prokuratuuri taotlusel ja kannatanu nõusolekul võib eeluurimiskohtunik või kohus määrusega muuta ajutise lähenemiskeelu tingimusi või tühistada ajutise lähenemiskeelu.

  (2) Ajutise lähenemiskeelu tingimuste muutmise või tühistamise määruse tegemiseks tutvub eeluurimiskohtunik või kohus kriminaaltoimikuga ja küsitleb kahtlustatavat või süüdistatavat ja kannatanut taotluse põhjendatuse selgitamiseks. Eeluurimiskohtuniku juurde või kohtusse kutsutakse prokurör, kannatanu, kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel kaitsja.

  (3) Ajutise lähenemiskeelu tingimuste muutmise või tühistamise määruse koopia antakse kahtlustatavale või süüdistatavale ja kannatanule ning muule isikule, keda lähenemiskeeld puudutab.
[RT I 2006, 31, 233 - jõust. 16.07.2006]

§ 141⁴.   Varalise nõude tagamine
[RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]

  (1) Konfiskeerimise, selle asendamise, tsiviilhagi, avalik-õigusliku nõudeavalduse või rahalise või varalise karistuse tagamiseks võib põhjendatud kuriteokahtluse korral vara arestida käesoleva seadustiku §-s 142 sätestatud korras või kohaldada muid tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid, kui on alust arvata, et kannatanu nõude, konfiskeerimise, selle asendamise või rahalise või varalise karistuse tagamata jätmine võib kohtulahendi täitmist raskendada või selle võimatuks muuta.
[RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]

  (2) Hagi tagamise abinõude kohaldamisel järgitakse käesoleva seadustiku §-s 142 sätestatud korda.
[RT I, 26.02.2014, 1 - jõust. 08.03.2014]

  (3) Varalist nõuet tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kahtlustatavat, süüdistatavat, tsiviilkostjat või kolmandat isikut üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõude tagamisel tuleb arvestada selle nõude suurust.
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.07.2016]

  (4) Kohus võib varalise nõude tagamiseks rakendada korraga mitut abinõu.
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.07.2016]

§ 142.   Vara arestimine

  (1) Vara arestimise eesmärk on tsiviilhagi, avalik-õigusliku nõudeavalduse, konfiskeerimise või selle asendamise või rahalise või varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises.
[RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]

  (2) Vara arestitakse prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud erandit.
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.07.2016]

  (2¹) Krediidi- või finantseerimisasutuse kontol oleva vara arestimine seisneb konto kasutamisele sellise piirangu seadmises, mille ajal ei täida krediidiasutus ega finantseerimisasutus konto debiteerimise juhiseid arestitud vara ulatuses.
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.07.2016]

  (3) Edasilükkamatutel juhtudel võib vara arestida prokuratuuri määruse alusel. Eeluurimiskohtunikule tuleb vara arestimisest teatada arestimisest alates 24 tunni jooksul ning eeluurimiskohtunik otsustab määrusega loa andmise või sellest keeldumise viivitamata, kuid mitte hiljem kui 72 tundi pärast arestimisest teadasaamist. Kui eeluurimiskohtunik keeldub loa andmisest, vabastatakse vara kohe aresti alt.
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.07.2016]

  (4) Vara tsiviilhagi tagamiseks arestides lähtutakse kuriteoga tekitatud kahju suurusest.

  (5) Vara arestimise määrust tutvustatakse viivitamata isikule, kelle vara arestitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele või kui arestitakse juriidilise isiku vara, siis tema esindajale, mille kohta võetakse temalt määrusele allkiri. Kui allkirja võtmine ei ole võimalik, siis edastatakse määrus isikule, kelle vara arestitakse, või arestitava vara omanikuks oleva juriidilise isiku esindajale. Kui menetlustoimingu rakendamise käigus võetakse vara ära, siis peab ettenähtud isiku või esindaja puudumisel kaasama kohaliku omavalitsuse esindaja.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (6) Vajaduse korral tuvastab arestitud vara väärtuse menetlustoimingus osalenud ekspert või asjatundja kohapeal.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (7) Arestitud vara võetakse ära või antakse vastutavale hoiule. Vara antakse vastutavale hoiule hoiulepingu alusel. Vara hoidja tagab vara säilimise ning teda hoiatatakse, et vara loata kasutamine, käsutamine või selle tahtlik kahjustamine toob kaasa kriminaalkaristuse.
[RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]

  (8) Kinnisasja arestimiseks esitab eeluurimiskohtunik arestimismääruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.01.2015]

  (9) Riiklikusse registrisse kantud vallasasja või õiguse arestimiseks esitab prokuratuur arestimismääruse asjakohasele riiklikule registrile, registreeritud väärtpaberite arestimiseks väärtpaberite keskdepositooriumile.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

  (10) Vara arestimist ei kohaldata seaduses sätestatud varale, millele ei või täitedokumentide järgi sissenõuet pöörata.

  (11) Kui vara arestimise alus langeb ära enne kohtueelse menetluse lõpuleviimist, vabastab prokuratuur või eeluurimiskohtunik vara aresti alt määrusega. Kinnisasja vabastab aresti alt eeluurimiskohtunik määrusega.
[RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]

§ 143.   Vara arestimise protokoll

  (1) Vara arestimise protokolli kantakse:
  1) arestitud objektide nimetused ja tunnused ning objektide hulk, maht või kaal ja väärtus;
  2) äravõetud või vastutavale hoiule antud vara loetelu;
  3) arestitava vara puudumine, kui vara ei ole.

  (2) Vara arestimise protokollile võib lisada arestitud vara nimekirja, mille kohta tehakse märge protokolli. Sel juhul ei esitata protokollis käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 loetletud andmeid.

§ 143¹.   Vabaduspiiranguga isikule kohaldatavad lisapiirangud

  (1) Kui on piisav alus oletada, et vahistuses või vangistuses viibiv või aresti kandev kahtlustatav või süüdistatav võib kinnipidamiskohas jätkuvalt toime panna kuritegusid või oma tegevusega kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist, võib prokuratuur või kohus teha määruse kahtlustatava või süüdistatava ümberpaigutamiseks, täielikuks eraldamiseks teistest vahistatutest või vangistust või aresti kandvatest isikutest. Prokuratuur või kohus võib määrusega ka piirata või täielikult keelata kahtlustatava või süüdistatava:
[RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]
  1) lühiajalise või pikaajalise kokkusaamise õigust;
  2) kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õigust;
  3) lühiajalise väljasõidu õigust;
  4) lühiajalise väljaviimise või vabastamise õigust.

  (2) Määruses märgitakse:
  1) kahtlustatava või süüdistatava nimi;
  2) ümberpaigutamise või õiguste piiramise põhjendus ja ulatus;
  3) ümberpaigutamise või piirangute kohaldamise tähtaeg.

  (3) Määrus saadetakse vanglale või arestimajale viivitamata täitmiseks. Määruse koopia saadetakse kahtlustatavale või süüdistatavale.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud piirang ei laiene kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

5. peatükk MENETLUSDOKUMENDID, TÕLKIMINE JA ISIKU VÄLJAKUTSUMINE 

1. jagu Menetlusdokumendid 

§ 144.   Menetlusdokumendi keel

  (1) Menetlusdokument koostatakse eesti keeles. Juhul kui menetlusdokument on koostatud mõnes muus keeles, lisatakse selle eestikeelne tõlge.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

  (2) Uurimisasutuse ja prokuratuuri poolt lõpetatud kriminaalasjades muus keeles koostatud menetlusdokumentide eestikeelne tõlge lisatakse prokuratuuri korraldusel või menetlusosalise taotlusel.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

§ 145.   Määrus

  (1) Määrus on:
  1) menetleja kirjalikult vormistatud ja põhistatud menetlusotsustus;
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
  1¹) käesoleva seadustiku § 206 lõikes 1¹ sätestatud korras tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise otsustus;
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
  1²) käesolevas seadustikus sätestatud juhul taotlusele pealdisena märgitud menetlusotsustus, mille põhjendusi ei esitata;
[RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 16.01.2016]
  1³) käesolevas seadustikus sätestatud juhul tehtud ekspertiisimäärus, milles põhjendusi ei esitata;
[RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]
  2) käesoleva seadustiku §-s 137 sätestatud korras tehtud ja kohtumenetluses üksikküsimuse lahendamisel kohtuistungi protokolli kantud menetlusotsustus, mille põhistust ei esitata.

  (2) Põhistatud määruse sissejuhatuses märgitakse:
  1) koostamise kuupäev ja koht;
  2) koostaja ametinimetus ning nimi;
  3) kriminaalasja nimetus – kriminaalasja number ja kuriteo kvalifikatsioon või kahtlustatava või süüdistatava nimi.
[RT I 2006, 21, 160 - jõust. 25.05.2006]