Kuidas parandab EL töötajate õigusi ja töötingimusi?
Euroopa Liidu eesmärk on parandada töötajate õigusi ja töötingimusi - tööajast ja vanemapuhkusest tööohutuseni.
EL on kehtestanud tööõiguse normid, mille eesmärk on parandada sotsiaalkaitset. Kõnealused normid sisaldavad miinimumnõudeid, mis on kehtestatud sellistele töötingimustele nagu tööaeg, osalise ajaga töötamine, töötajate lähetamine ja töötajate õigus saada teavet oma töö kohta. Need nõuded on Euroopa sotsiaalmõõtme nurgakivi.
Ametiühingud ja töötajate organisatsioonid osalevad Euroopa sotsiaal- ja tööhõivepoliitika kujundamises sotsiaaldialoogi kaudu, mis tähendab konsulteerimist ja arvamuste koostamist.
Töötajate õigused ja uued töövormid
Aastate jooksul on Euroopa tööturul toimunud märkimisväärsed muutused, nagu digipööre ja uute tehnoloogiate areng, suurem paindlikkus ja töö killustamine. See on toonud kaasa uued tööhõivevormid ning kasvanud on ajutiste ametikohtade ja ebastandardsete töökohtade osakaal.
Parlament on vastu võtnud ka reeglid, mis kehtestavad kaugtöö miinimumstandardid:
- katseaja pikkuse piiramine kuue kuuga;
- tasuta kohustuslike koolituste tagamine;
- piiravate lepingute keelamine.
2024. aasta aprilli täiskogul andis parlament lõpliku heakskiidu uutele reeglitele, mis parandavad platvormide heaks töötavate inimeste töötingimusi. Platvormitöö direktiivi eesmärk on tagada, et platvormitöötajatega sõlmitakse õiglased töölepingud, mis annavad neile lepingulised ja sotsiaalsed hüved. Samuti reguleerivad uued reeglid algoritmide kasutamist töökohal.
Miinimumpalk
2017. aastal kinnitas EL, et soovib tagada kõigile töötajatele õiglase sissetuleku. Septembris 2022 võttis parlament vastu esimese ELi õigusakti piisava miinimumpalga kohta.
See lubab riikidel siduda miinimumpalga näiteks kaupade ja teenuste ostukorvi hinnaga või mõne laialdaselt kasutatava kontrollväärtusega, nagu 60% brutomediaanpalgast või 50% keskmisest brutopalgast. Samuti edendab see kollektiivläbirääkimisi ja tagab töötajate õigused.
ELi-sisene töötajate liikuvus
Liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide ühtlustamist käsitlevad ELi normid tagavad selle, et inimesed saavad täielikult kasutada õigust kolida õppimise, töötamise või elamise eesmärgil mõnda teise ELi riiki ja kasutada seal oma sotsiaal- ja tervisekindlustuse õigusi. Praegu läbivaadatavas ELi õigusaktis käsitletakse haigus-, rasedus- ja sünnitus- ja vanemapuhkust, töötusega seonduvat ja mitmesuguseid toetusi.
2019. aastal võeti vastu otsus luua Euroopa Tööjõuamet, et aidata ELi liikmesriikidel ja Euroopa Komisjonil kohaldada ning jõustada ELi õigust töötajate liikuvuse ja sotsiaalkindlustussüsteemide ühtlustamise vallas.
Ettevõtted võivad saata oma töötajaid ajutiselt mõnda teise liikmesriiki konkreetseid ülesandeid täitma. 2018. aastal vaadati läbi töötajate lähetamist käsitlevad ELi normid, et tagada võrdse tasu saamine samal kohal töötamise eest.
Töötuse probleemi lahendamiseks ning kogu Euroopas tööjõuturu nõudluse ja pakkumise paremaks tasakaalustamiseks kiitis parlament 2016. aastal heaks uue õigusakti, millega täiendati Euroopa tööturuasutuste võrgustikku EURES kogu ELi hõlmava tööotsijate ja vabade töökohtade andmebaasiga.
Töötajate tervis ja ohutus
Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse raamdirektiiviga kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete üldpõhimõtted. Raamdirektiivi kohaldatakse pea kõigi avaliku ja erasektori tegevusvaldkondade suhtes ning sellega määratakse kindlaks tööandjate ja töötajate kohustused.
Lisaks nähakse ette konkreetsed reeglid, milles käsitletakse kokkupuudet ohtlike ainetega, töötajate rühmi (rasedad, noored jt), konkreetseid ülesandeid (raskuste käsitsi teisaldamine jms) ning töökohti (näiteks kalalaevad).
Korrapäraselt ajakohastatakse näiteks direktiivi töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutest tuleneva ohu eest, millega kehtestatakse konkreetsete ainetega kokkupuute piirnormid. 2022. aastal õnnestus parlamendil lisada direktiivi viimasesse uuendusse ka reproduktiivtervist kahjustavad ained. Samuti võttis parlament vastu erieeskirjad, mis piiravad asbestiga kokkupuudet tööl. 2024. aasta aprillis kinnitas parlament uued plii, selle anorgaanilisi ühendeid ja diisotsüanaatide piirnorme käsitlevad eeskirjad.
ELi direktiive riigi õigusesse üle võttes võivad liikmesriigid kehtestada ka Euroopa Liidu omadest rangemaid norme.
Tööjõu vananemise ja kõrgema pensioniea tõttu suureneb terviseprobleemide tekkimise oht. 2018. aastal võttis parlament vastu raporti, milles soovitatakse võtta meetmeid töötajate tööle naasmise hõlbustamiseks pärast pikaajalist haigust ning krooniliste haigustega või puuetega inimeste paremaks tööhõivesse kaasamiseks.
2022. aasta juulis juhtis parlament tähelepanu ELis järjest sagenevatele tööga seotud vaimse tervise probleemidele ning kutsus ELi institutsioone ja riike üles ennetavale tegevusele.
Töö ja eraelu tasakaalu ning soolise võrdõiguslikkuse edendamine
Euroopa Parlament on soolist võrdõiguslikkust alati edendanud ja kaitsnud.
Naistele ja meestele võrdsemate tingimuste loomiseks ja hoolduskohustuse paremaks jagamiseks võttis parlament 2019. aastal vastu uued õigusnormid, mis võimaldavad lapsevanematel ja raskesti haigeid sugulasi hooldavatel töötajatel paremini tööd ja eraelu ühitada.
Direktiiviga nähakse ette vähemalt 10 päeva isapuhkust, vähemalt neli kuud vanemapuhkust kummalegi lapsevanemale (millest kaks kuud ei ole ülekantavad ühelt vanemalt teisele) ja viis päeva hoolduspuhkust aastas. Samuti nähakse ette paindlikum töökorraldus.
Rasedus- ja lapsehooldusõigused on kindlaks määratud rasedate töötajate direktiivis, millega kehtestatakse vähemalt 14 nädala pikkune emapuhkus, millest kaks nädalat tuleb võtta enne ja/või pärast sünnitust.
Parlament on samuti pidevalt seisnud selle eest, et võtta rohkem meetmeid soolise palgalõhe kaotamiseks ja pensionilõhe vähendamiseks ning on nõudnud ELi normide kehtestamist töökiusamise ja seksuaalse ahistamise tõkestamiseks.
2023. märtsis kinnitasid parlament ja nõugkogu uued eeskirjad, mis kohustavad ettevõtteid avaldama palgateavet. See võimaldab töötajatel kergemini palku võrrelda ning aitab paljastada naiste ja meeste palgaerinevusi.
Veel ELi sotsiaalpoliitikast:
- Töötuse vähendamise poliitika ELis
- Mida teeb Euroopa Liit noorte tööhõive parandamiseks
- ELi rahvatervise parandmise meetmed
