Mesindus

Mahemesinduses on erilist tähelepanu pööratud mesila asukohale, see peab asuma puhtas keskkonnas ehk paigas, mida 3 kilomeetri raadiuses ümbritsevad põhiliselt mahepõllumajanduslikud või looduslikud alad. Mesilaste taru peab olema valmistatud põhiliselt looduslikust materjalist. Mesilaste söötmiseks on mahemesinduses lubatud kasutada vaid mahemett, mahe õietolmu, mahe suhkrusiirupit või mahesuhkrut. Kärjepõhjade valmistamiseks tuleb kasutada mahemesindusest pärinevat vaha. Haiguste ennetamist ja veterinaarravi tehakse üksnes mahepõllumajanduses kasutada lubatud vahenditega.

Mahemesinduse üldnõuded mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/848:

Üleminekuaeg

Mesinduses on üleminekuaja pikkus 12 kuud.

Üleminekuajal tuleb täita kõiki mahepõllumajanduse nõudeid, kuid toodangut ei saa märgistada mahepõllumajanduslikuna.

Mesilaste päritolu

Mesilastest tuleks eelistada Apis mellifera ja nende kohalike ökotüüpide kasutamist.

Sööt

Sööda suhtes kehtivad järgmised nõuded:

a) tootmisperioodi lõpus tuleb jätta tarudesse mesilaste talvitamiseks piisav mee- ja õietolmuvaru;

b) mesilasperede söötmine on lubatud ainult juhul, kui ilmastikutingimused ohustavad mesilasperede säilimist. Sellisel juhul tuleb mesilasperede söötmiseks kasutada mahepõllumajanduslikku mett, mahepõllumajanduslikku õietolmu, mahepõllumajanduslikku suhkrusiirupit või mahepõllumajanduslikku suhkrut.

Tervishoid

Tervishoiu suhtes kehtivad järgmised nõuded:

a) kärjeraamide, tarude ja kärgede kaitsmiseks eelkõige taimekahjustajate eest on lubatud kasutada ainult rodentitsiide (kasutamiseks lõksudes) ning mahemääruse 2018/848 artiklite 9 ja 24 kohaselt mahepõllumajanduslikus tootmises kasutamiseks lubatud asjakohaseid tooteid ja aineid;

b) füüsikalised meetodid mesilate desinfitseerimiseks, näiteks auru või lahtise tulega, on lubatud;

c) lesehaudme hävitamine on lubatud üksnes varroalesta Varroa destructor nakkuse isoleerimiseks;

d) kui mesilaspered kõigist eespool nimetatud ennetusmeetmetest hoolimata haigestuvad või saavad nakkuse, tuleb neid viivitamata ravida ning vajaduse korral võib need paigutada eraldatud mesilatesse;

e) varroalestaga Varroa destructor nakatumise korral võib kasutada sipelghapet, piimhapet, äädikhapet ja oblikhapet, samuti mentooli, tümooli, eukalüptooli ja kamprit;

f) kui mesilasperede ravis kasutatakse muid keemiliselt sünteesitud allopaatilisi ravimeid, sealhulgas antibiootikume, kui mahemääruse 2018/848 artiklite 9 ja 24 kohaselt mahepõllumajanduslikus tootmises kasutamiseks lubatud tooted ja ained, tuleb ravitavad mesilaspered selleks ajaks paigutada eraldatud mesilatesse ning kogu mesilasvaha asendada mahepõllumajanduslikust mesindusest pärineva vahaga. Seejärel kohaldatakse kõnealuste mesilasperede suhtes 12 kuu pikkust üleminekuaega.

Mesilaste heaolu

Mesinduse suhtes kehtivad järgmised nõuded:

a) mesindussaaduste kogumisel on keelatud mesilaste hävitamine kärgedes;

b) mesilaste köndistamine, näiteks emamesilaste tiibade kärpimine, on keelatud.

Pidamistingimused ja kasvatustavad

Pidamistingimustele ja kasvatustavadele kehtivad järgmised nõuded:

a) mesilad paigutatakse piirkondadesse, kus on tagatud, et nektari- ja õietolmuallikad koosnevad põhiliselt mahepõllumajanduslikest kultuuridest või, kui see on asjakohane, looduslikest taimedest või muudel kui mahemeetoditel majandatud metsadest või taimedest, mida on töödeldud ainult keskkonda vähe mõjutavate meetoditega;

b) mesilad paigutatakse piisavalt kaugele allikatest, mis võivad põhjustada mesindussaaduste saastumist või mõjuda halvasti mesilaste tervisele;

c) mesila peab asuma kohas, mida kolme kilomeetri raadiuses ümbritsevad nektari- ja õietolmuallikad koosnevad põhiliselt mahepõllumajanduskultuuridest või looduslikest taimedest või kultuuridest, mida on töödeldud keskkonda vähe mõjutavate meetoditega, mis on samaväärsed määruse (EL) nr 1305/2013 artiklites 28 ja 30 sätestatud meetoditega, mis ei mõjuta mesindussaaduste käsitamist mahepõllumajanduslikena. Need nõuded ei kehti selliste piirkondade suhtes, kus ei toimu õitsemist, või kui mesilaspered on puhkeolekus;

d) tarud ja mesinduses kasutatavad materjalid peavad olema põhiliselt looduslikust materjalist, mis ei tekita keskkonna ega mesindussaaduste saastamise ohtu;

e) uute kärjepõhjade valmistamiseks kasutatav mesilasvaha peab pärinema mahepõllumajanduslikest tootmisüksustest;

f) tarudes võib kasutada ainult looduslikke saadusi, nagu taruvaik, vaha ja taimeõlid;

g) sünteetiliste keemiliste repellentide kasutamine mee kogumise ajal on keelatud;

h) lesehauet sisaldavaid kärgi ei tohi mee kogumiseks kasutada;

i) mesindust ei käsitata mahepõllumajanduslikuna, kui sellega tegeletakse piirkondades või aladel, mille liikmesriik on määranud piirkonnaks või alaks, kus mahepõllumajanduslik mesindus ei ole võimalik. Eestis hetkel ei ole selliseid piirkondi või alasid määratletud.

Arvestuse pidamise kohustused

Ettevõtjad koostavad PTA-le esitamiseks asjakohases mõõtkavas kaardi või säilitavad geograafilised koordinaadid tarude asukoha kohta, mis tõendavad, et mesilasperede asukohad vastavad käesoleva määruse nõuetele.

Mesila päevikusse kantakse järgmine teave söötmise kohta: kasutatud toote nimetus, kuupäevad, kogused ja tarud, kus toodet kasutatakse.

Mesila asukoha üle peetakse arvestust koos tarude identifitseerimistunnuste ja liikumise ajaga.

Kõik kohaldatavad meetmed, sealhulgas pesakorpuste eemaldamised ja meevurritamistoimingud, kantakse mesila päevikusse. Samuti peetakse arvestust meevõtmise koguse ja kuupäevade üle.