Maaparandussüsteemi võib ehitada, sealhulgas ka rekonstrueerida ainult ehitusloa alusel. Ehitamine võib mõjutada kogu ülejäänud maaparandussüsteemi toimimist, ka seda osa, mis ei asu ehitamist kavandava maaomaniku maa peal.
Sarnaselt muu ehitusseadustiku alusel toimuva ehitamisega on vaja esmalt taotleda projekteerimistingimused, seejärel teha vajalikud uurimis- ja mõõdistamistööd ja koostada projekt. Projektile tuleb taotleda ehitusluba. Kui ehitusluba on saadud, tuleb esitada ehitamise alustamise teatis ja alustada ehitamist. Ehitise valmimisel tuleb taotleda kasutusluba.
Nii projekteerimistingimused kui ka ehitus- ja kasutusloa annab maaparandussüsteemi ehitamise korral Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA).
Maaparandussüsteemi ehitamisel või rekonstrueerimisel:
- maaomanik esitab PTA-le projekteerimistingimuste taotluse. Kliendiportaalist saab taotluse esitada üks isik. Kui maaparandussüsteemi omanikke on mitu, siis on vajalik kõigi omanike volitus või lisada kõigi omanike digitaalselt allkirjastatud taotlus;
- projekteerija uurib olukorda maastikul ja koostab uurimistööde aruande, mille esitab PTA-le.
- maaomanik esitab PTA-le projekteerimistingimuste ja uurimistöö alusel koostatud projektile ehitusloa saamiseks taotluse;
- maaomanik teavitab ehitamise alustamisest PTA-d kolm tööpäeva enne tööde algust;
- maaomanik esitab PTA-le kasutusloa taotluse.
Projekteerimistingimuste saamiseks esitab taotleja PTA-le taotluse. PTA annab projekteerimistingimustes vajalikud lähteandmed projekteerimiseks, sealhulgas uurimistööde loetelu, projekteerimistingimuste loetele ja eritingimused, samuti ekspertiisi tegemise vajaduse ja projekti kooskõlastamise vajaduse. Projekteerimistingimuste menetluse aeg on kuni 30 päeva.
Projekteerimistingimused kehtivad kolm aastat.
Ehitusloa saamiseks esitab maaomanik PTA-le ehitusloa taotluse, uurimistööde aruande, projekteerimistingimustele vastava projekti ja tasub riigilõivu 20 eurot iga maaparandussüsteemi kohta.
Ehitusloa taotluse andmed ja kõik sellele lisatud dokumendid peavad olema nõuetekohased, kaasa arvatud uurimistöö ja projekt. Samuti peavad olema lisatud kõik nõutud kooskõlastused. Sellisel juhul on ehitusloa menetluse aeg kuni 30 päeva. Kui enne ehitusloa andmist on vajalik koostada keskkonnamõju eelhinnang, siis pikeneb ehitusloa andmise menetlus veel 90 päeva võrra.
Uurimistöö aruanne
Uurimistööd on vajalikud eelkõige maaparandussüsteemi seisukorra ja liigniiskuse põhjuste väljaselgitamiseks. Uurimistöödega saadakse lähteandmed projekteerimiseks. Uurimistööde aruanne vormistatakse nii seletuskirjana kui joonistena. Seletuskirjas selgitatakse lähemalt, kus, kuidas ja mida uuriti, milline oli olukord. Joonistel kajastatakse liigniisked alad, uurimistööde asukohad ja muud vajalikud andmed.
Uurimistöö teinud ettevõtja esitab uurimistöö tulemused nii projekteerimistingimuste taotlejale kui ka PTA-le uurimistöö lõpetamisest arvates 30 tööpäeva jooksul.
Projekt
Uurimistööde andmete põhjal koostatakse projekt. Projektlahendus peab olema koostatud selliselt, et projektijärgselt ehitades saavutatakse mullaviljeluseks sobilik maa kuivendusseisund. Kui uurimistöödest saadud andmete põhjal selgub, et viljeluseks sobivat kuivendusseisundit ei ole võimalik tagada, siis ehitusprojekti ei koostata.
Ehitusprojekt peab vastama:
- maaparandussüsteemi projekteerimistingimustele;
- maaparanduse uurimistöö tulemusele, kui uurimistöö tegemine oli projekteerimistingimustes ette nähtud;
- maaparandussüsteemi projekteerimisnormidele ning ehitusprojekti sisu- ja vorminõuetele.
Ehitusluba kehtib seitse aastat, kui ehitamist on alustatud kahe aasta jooksul peale ehitusloa saamist ehk on esitatud ehitamise alustamise teatis kahe aasta jooksul.
Maaparandussüsteemi väikesüsteemi ehitamine
Väikesüsteem on maaparandussüsteem (MPS), mis paikneb ühel kinnisasjal või ühe maaomaniku mitmel kinnisasjal ja mille maa-ala suurus ei ületa 50 hektarit. Väikesüsteemi võib ehitada ehituskava alusel st ehitamiseks ei ole vaja koostada projekti.
- Maaomanik tellib maaparandusalal tegutsevate ettevõtete registrisse (MATER) kantud isikult ehituskava.
- Maaomanik esitab PTA-le väikesüsteemi ehitusloa taotluse koos ehituskavaga.
- Maaomanik esitab PTA-le hiljemalt kolm päeva enne ehitusega alustamist ehitamise alustamise teatise.
- Peale ehituse valmimist esitab maaomanik PTA-le väikesüsteemi kasutusloa taotluse koos teostusjooniste ja muude vajalike andmetega.
Peale ehitusloa saamist hiljemalt kahe aasta jooksul esitab maaomanik PTA-le ehitamise alustamise teatise kolm päeva enne tööde alustamist. Kui keskkonnakaitselisi piiranguid ei ole peale ehitusloa väljastamist juurde tekkinud, siis võib teatisele märgitud päeval töödega alustada.
Kasutusloa saamiseks esitab maaomanik PTA-le kasutusloa taotluse 90 päeva jooksul ehitustööde lõpetamisest arvates. Kui valminud maaparandussüsteem vastab nõuetele, siis PTA annab kasutusloa 30 päeva jooksul. Erandkorras, kui ilmastikutingimuste tõttu ei ole nõuetekohasust võimlaik kontrollida (näiteks lumikate), siis pikeneb kasutusloa andmine ajani, millal kontrollimine kohapeal on võimalik.
Kasutusloa taotlusega koos tuleb esitada maaparandussüsteemi ehitusdokumendid:
- ehitustööde päevik;
- kaetudt tööde akt;
- ehitusmaterjalide ja -toodete nõuetekohasust tõendavad dokumendid;
- teostusjoonis ja maaparandussüsteemi märkimisandmed
- muud ehitamist kirjeldavad dokumendid.
Ehitamine dokumenteeritakse vastavalt "Ehitamise dokumenteerimise ja ehitusdokumentide täpsemad nõuded ning ehitusdokumentide säilitamise ja üleandmise nõuded" määrusele.
Teostusjoonise koostamisel tuleb lisaks määruses sätestatule järgida Põllumajandus- ja Toiduameti koostatud juhist:
Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri pidamise eesmärk on anda avalikkusele teavet maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate kohta ning võimaldada nende üle arvestuse pidamist.
Maaparandusseaduse § 35 kohaselt maaparandusalal tegutsemiseks on ettevõtja kohustus majandustegevusteate esitamine Põllumajandus- ja Toiduametile.
Ettevõtja on äriühing, kellel on vastavasisuline õigussuhe vastutava spetsialistiga või kui füüsilisest isikust ettevõtja on ise vastutav spetsialist.
Majandustegevusteade tuleb esitada, kui ettevõtja tegutseb järgmistel maaparandusaladel:
- maaparanduse uurimistöö;
- maaparandussüsteemi projekteerimine;
- maaparanduse omanikujärelevalve;
- maaparanduse ekspertiis;
- maaparandusehitus.
Majandustegevusteate andmete kandmine maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse toimub MATERi põhimääruse alusel.
Majandustegevusteatele lisatakse:
- haridust tõendava dokumendi koopia;
- tehtud tööde loetelu;
- riigilõivu tasumise tõend.
Majandustegevusteate allkirjastavad ettevõtja juhatuse liige ja vastutav spetsialist.
Majandustegevusteade esitatakse Põllumajandus- ja Toiduametile:
- Kliendiportaali kaudu;
- elektrooniliselt aadressil [email protected];
- paberil aadressile Teaduse 2, Saku alevik, Saku vald, Harjumaa 75501.
Riigilõivu tasumine
Kui majandustegevusteade esitatakse muul viisil kui Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu, tasutakse riigilõiv 10 eurot (riigilõivuseadus § 345).
Riigilõivu saaja : Rahandusministeerium
Saaja kontod:
SEB pank – a/a EE891010220034796011
Swedbank – a/a EE932200221023778606
Luminor Bank – a/a EE701700017001577198
Viitenumber: 2900082223
Selgitus: MATER majandustegevusteade
2021. aastal maaparanduse investeeringutoetuse saamiseks stardi juba märtsis.
Allikas: Maaeluministeeriumi ajaveeb Maablogi 10. märts 2021. a
Eesti asub piirkonnas, kus sajab rohkem, kui aurustub ja taimed jõuavad tarbida. Maatulundusmaal paiknevad kuivendussüsteemid vajavad regulaarset hooldamist ja aeg-ajalt investeeringute tegemist.
Alates 2015. aastast toetatakse ettevõtjaid ja mittetulundusühinguid „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ meetme 4.3.2 „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu“ raames ligi 43 miljoni euroga, et korrastada maaparandussüsteeme ja suurendada sellega maatulundusmaa viljelusväärtust. Praeguseks on toimunud kuus taotlusvooru ja toetust on määratud ligi 40 miljonit eurot, kirjutab Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna maaparanduse ja maakasutuse büroo juhataja Reena Osolin.
Ka 2021. ja 2022. aasta sügisel on võimalus oma maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks maaparanduslikuks tegevuseks toetust taotleda. Tänavu on plaanis toetust anda 7,6 mln euro väärtuses. Toetuse andmise põhieesmärk on aidata säilitada põllu- ja erametsamaal asuvate kuivendussüsteemide toimimisvõimet. Toetatakse pikaajalise mõjuga maaparandustöid, mis aitavad vähendada ebasoodsast veerežiimist tingitud riske maatulundusmaal. Samuti toetatakse investeeringuid, millega parandatakse juurdepääsu põllumajandus- ja erametsamaale ning põllumajandustootmishoonetele. Loe edasi
MAK meede 4.3 2022.a. vahendite jaotus
MAK meede 4.3 2022.a. ettenähtud toetuse kogusumma on 10 640 000 eurot, millest jaotus sihtgruppide vahel on järgmine: 1) ettevõtjad – 2 500 000 eurot; 2) mittetulundusühingud - 3 740 000 eurot; 3) riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude uuendamine - 4 000 000 eurot; 4) Maaeluministeeriumi valitsusasutused ja tema hallatavad riigiasutused - 400 000 eurot (Alus: Maaeluministri 02.03.2022.a. käskkiri nr 26).
DOKUMENDID