Sööt

Kõrge riskitasemega mitteloomse sööda nimekirja (vt allpool) ajakohastatakse ameti poolt vastavalt riskihindamise tulemustele. Selles nimekirjas olevate söötade saatedokumente ja söötade nõuetekohasust tõendavaid dokumente kontrollitakse enne vabasse ringlusse suunamist ja vajadusel võetakse söödast proove.

• Ukrainast ja Venemaalt mitteloomse sööda Eestisse toomisel peab söödatootja poolt olema konkreetsele kaubasaadetisele olema väljastatud originaaldokument kuumtöötlemise kohta infoga, et sööt on kuumtöödeldud viisil, mis on piisav sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tekitajate hävitamiseks.
• Valgevenest ja Moldovast mitteloomse sööda Eestisse toomisel peab vastava riigi pädeva asutuse poolt olema väljastatud originaaldokument konkreetse kaubasaadetise kohta infoga, mis kinnitab, et viimase kolme aasta jooksul ei ole piirkonnas diagnoositud sigade klassikalist katku ja sigade Aafika katku.
• Egiptusest pärit päevalilleseemnetest saadud söötade ja Ukrainast pärit rapsiseemnetest/rüpsiseemnetest saadud söötade puhul on vajalik ohutuse sertifikaat.
• Muud dokumendid: CMR, SMGS, Bill of Loading.

Muu kohustusliku kontrolli alla mittekuuluva nn kolmandast riigist pärit mitteloomse sööda puhul, mida ei ole kõrge riskitasemega söötade nimekirjas, tõhustatakse kontrolli sihtkohas.

Nõuded sööda käitlemise ja kasutamise kohta ning nõuded sööda ohutus-ja muudele nõuetele vastavus üle riikliku järelevalve korraldamise kohta, et tagada sööda ohutus inimese ja looma tervisele ning keskkonnale ja soodne mõju loomale ja loomakasvatussaadustele reguleerib söödaseadus.

Nii loomset kui ka mitteloomset päritolu imporditav sööt peab vastama:

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EÜ) nr 183/2005 (söödahügieeni määrus), millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded ning kõikidele muudele ühenduse õigusaktidele, millega kehtestatakse eeskirju sööda kohta;
• sööt peab olema ohutu inimese ja looma tervisele ning keskkonnale ning vastama kasutusotstarbele;
• sööt ei tohi sisaldada keelatud koostisosi (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 767/2009 III lisas nimetatud materjal);
• sööt ei tohi sisaldada soovimatuid ainet lubatust suuremal määral (põllumajandusministri 25. aprilli 2007. a määrus nr 66 "Soovimatute ainete loetelu ja nende sisalduse lubatud piirmäärad söödas");
• sööt peab olema märgistatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 767/2009 nõuete kohaselt.

Söödakäitleja, kes soovib sööta importida peab olema registreeritud riigi toidu ja sööda käitlejate registris.

Kolmandatest riikidest  sööta importivad ettevõtted peavad  olema kantud vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklitele 126 ja 127 kolmandatest riikidest koostatud nimekirja. 

Kuni nimekirjade koostamiseni võib importimine toimuda vaid direktiivis 98/51 artiklis 6 sätestatud ülemineku meetmete tingimustel: kolmandatest riikidest võib importida tooteid vaid ettevõtetelt, kellel on asutatud esindaja Eestis. Selleks tuleb täita ühendusevälisest riigist Eestisse imporditava sööda tootja esindamise avaldus ja edastada see digiallkirjastatult Põllumajandus- ja Toiduameti e-posti aadressile: [email protected], võttes endale üleminekumeetmetes esitatud kohustused.

Seoses sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku levikuga Venemaal, Valgevenes, Ukrainas ja Moldovas tuleb sööda importimisel arvestada käskkirjaga nr 116 kehtestatud täiendavate loomatauditõrje abinõudega.

Juhime tähelepanu, et alates 1. jaanuarist 2020. aastal muutus mitteloomse sööda Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse toimetamise kord.