- Hindamaks, mil määral keskkonnasõbraliku majandamise (KSM, aastani 2009 keskkonnasõbraliku tootmise toetus ehk KST) ja mahepõllumajandusliku tootmise toetus (MAHE) selle eesmärgi saavutamisele kaasa aitavad, alustati põllumajandusmaastikul juba 2004. aastal MAK 2004–2006 raames elurikkuse uuringutega. Sellest kimalaste ja põllulindude seirega jätkati ka järgmistel MAK-i perioodidel.
- 2011. a lisandus seoses keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (KSM) rohumaaribade nõudega pikaajaline taimestiku uuring rohumaaribadel.
- 2012. a viidi läbi ühekordne uuring rohumaade majandamisest Järva-, Lääne-Viru- ja Pärnumaa näitel ning selle võimalikust mõjust rukkirääkude pesitsusedukusele ja vanalindude ellujäämisele.
Kõige pikaajalisemalt on toimunud kimalaste ja põllulindude seire – alates 2006. aastast igal aastal 66 seirealal.
Valim on aja jooksul vastavalt vajadusele muutunud, kuid alates 2010. aastast asuvad need 66 seireala kahes piirkonnas: Kesk-Eesti (peamiselt Järva-, Lääne-Viru- ja Jõgevamaal) ning Lõuna-Eestis (peamiselt Põlva-, Võru- ja Valgamaal).
Mõlemas piirkonnas asub 33 seireala, millest 1/3 on mahepõllumajandusliku tootmise toetusega (MAHE), 1/3 keskkonnasõbraliku majandamise toetusega (KSM) ning 1/3 referentspõllumajandusettevõtted (ÜPT; põllumajandusettevõtted, mis ei ole liitunud MAHE ja KSM toetuse kohustusega, kuid taotlevad ühtset pindalatoetust).
Uuringute aruanded
Uuringu eesmärk on elurikkuse seisukohast hinnata MAK keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) ja mahepõllumajandusliku tootmise (MAHE) toetusele seatud eesmärkide täitmist. Pikaajalise uuringuga selgitatakse, kas nende meetmete rakendamise tulemusena on kaitstud või parendatud selle maa, millel toetust rakendati, elupaigalist funktsiooni.
Uuringu eesmärk on elurikkuse seisukohast hinnata MAK keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) ja mahepõllumajandusliku tootmise (MAHE) toetusele seatud eesmärkide täitmist. Pikaajalise uuringu eesmärk on indikaatorite seirega näidata, kas põllumajanduslik tootmine on kaitsnud või parendanud selle maa elupaigalist funktsiooni, samuti hinnata, kas mahepõllundus tugevdab elurikkust ning kas keskkonnasõbaliku majandamise tulemuseks on pesitsevate lindude mitmekesisuse ja arvukuse suurenemine.
Uuringu eesmärk oli elurikkuse seisukohast hinnata MAK põllumajandusliku keskkonnatoetuse (PKT) keskkonnasõbraliku tootmise (KST) ja mahepõllumajandusliku tootmise (MAHE) rakendamist tegevustele seatud eesmärkide täitmisel. Indikaator pidi vastama hindamisküsimusele: „milline on muutuste ulatus ja suund koosluse liigilises koosseisus (eriti tolerantsete ja kitsalt kohastunud liikide suhtes) ning vihmaussikoosluse koguarvukuses; lisaks ka mikroobikoosluse biomassi aktiivsuses?”.
Uuringu eesmärk on hinnata aja jooksul toimunud muutusi külvi või sööti jätmise teel rajatud keskkonnasõbraliku majandamisega (KSM) ettevõtete põldude servadesse rajatud rohumaaribade taimkattes. Rohumaaribade rajamise meede oli loodud eeldusega, et püsikliikidega rohurinde taimekooslus on avamaastikes peamiseks ökoloogilist elupaika pakkuvaks maastikuelemendiks. Sellepärast hinnati ka rajatud rohumaaribade potentsiaalset ökoloogilist funktsionaalsust ökoloogiliste hüvede pakkumisel.
Töö eesmärk oli linnustiku ja põllumajandusliku tegevuse vaheliste seoste uurimine intensiivse majandamisega Räpu veekaitsealal. Andmete kogumist alustati 2007. aastal ning uuriti nii pesitsusaegset lindude levikut ja nende asustustihedusi kui ka lindude esinemist kevad- ja sügisrände perioodil. 2008. aastal lisandusid lindude talvised loendused ja 2009. a uuriti Räpul lindude levikut ja asustustihedusi vaid talvisel perioodil. Alal asus nii MAK keskkonnasõbraliku tootmisega (KST – põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameede) kui ka ÜPT (ei ole liitunud põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustusega) tootjaid.
Käesoleva uuringu eesmärk oli selgitada, millal tootjad oma rohumaid niidavad ning milleks niidet kasutavad, et selgitada selle võimalikku mõju rukkirääkude pesitsusedukusele ja vanalindude ellujäämisele. Uuring on koostatud Järva-, Lääne-Viru- ja Pärnumaa tootjate näitel.
Uuringu eesmärk oli elurikkuse seisukohast hinnata MAK põllumajandusliku keskkonnatoetuse (PKT) keskkonnasõbraliku tootmise (KST) ja mahepõllumajandusliku tootmise (MAHE) rakendamist tegevustele seatud eesmärkide täitmisel. Uuringuga taheti teada saada, kuidas on muutunud põllumajandusliku keskkonnatoetuse rakendamise tulemusena soontaimede koosluse struktuur, liikide katvus ja liigirikkus võrreldes algaastaga ning loodusliku varieeruvusega nendes elupaikades.
Elurikkuse teemalised ettekanded erinevatel üritustel
Maaelu Teadmuskeskuse spetsialistid tutvustavad oma valdkonna tegemisi erinevatel üritustel ja väljaannetes Eesti ja välismaal.
Tulemuspõhiste meetmete võrgustik
2019. aastal algatati Euroopa tasandil tulemuspõhiste põllumajanduskeskkonnaga seotud meetmete võrgustik, mille üheks põhiväljundiks on tulemuspõhiste meetmete veebileht https://www.rbpnetwork.eu/, mis 1. maist 2020 on kõigile huvilistele vabalt ligipääsetav.
Tulemuspõhistele meetmetele on iseloomulik, et toetust makstakse tulemuste saavutamise, mitte konkreetsete tegevuste eest (nt mitte püsirohumaade teatud ajaks niitmise, vaid teatud arvu indikaatorliikide olemasolu eest).
Algselt on tulemuspõhised meetmed olnud peamiselt suunatud elurikkusele, kuid järjest rohkem otsitakse võimalusi laiendada sellist lähenemist muude keskkonnaga seotud eesmärkide saavutamiseks (nt muld, vesi, kliima).
Veebilehelt leiab seoses tulemuspõhiste meetmetega nt järgmist infot:
- juba rakendatavad/katsetatavad tulemuspõhised meetmed/tegevused,
- kontaktid,
- põllumajandustootjate kogemused,
- üritused,
- uudised,
- kirjandusallikad.
Võrgustikus osalevates liikmesriikides on igas valitud välja üks kontaktisik, kelle ülesanne on veebilehte oma riigis toimuvate tulemuspõhiste tegevuste osas täiendada. METKis on kontaktisikuks Eneli Viik ([email protected]). Kui Teil on teemakohast infot eespool loetletud punktide kohta, andke sellest palun temale teada. Teine võimalus on kirjutada võrgustiku üldisel e-posti aadressil [email protected].
Teemast huvitatud võivad lisaks kodulehe materjalide uurimisele end võrgustiku liikmeks registreerida. Registreerunutele saadetakse aeg-ajalt infot viimaste kodulehe täienduste ja uudiste kohta ning sel on muidki eeliseid, millega saab kodulehel tutvuda.
Viimati uuendatud 30.09.2024