EL ja liikmesriigid
Asutamine: liidu asutasid pärast Teist maailmasõda, 1951. aastal, kuus riiki: Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa.
Liikmesriike arv: praegu kuulub liitu 27 riiki.
Liikmestaatuse taotlejad: üheksa kandidaatriiki ja üks potentsiaalne kandidaat.
Institutsiooniline ülesehitus: ELil on ainulaadne institutsioonide, organite ja asutuste süsteem. Kõik institutsioonid, organid ja asutused töötavad ELi ja Euroopa inimeste ühistes huvides. Seitse Euroopa institutsiooni, kaheksa ELi organit ja üle 30 konkreetseid ülesandeid täitvat detsentraliseeritud asutust paiknevad ELi eri kohtades.
Valimised: iga viie aasta tagant toimuvad Euroopa Parlamendi uute liikmete valimised.
Rahvastik, pindala ja avatud piirid
Rahvaarv: üle 448 miljoni elaniku, s.o 5,6% maailma rahvastikust.
Rahvastiku areng: ekspertide hinnangul kasvab ELi elanikkond 2026. aastani jõudsalt. Pärast seda hakkab rahvaarv prognooside kohaselt vähenema ja on 2100. aastaks 420 miljonit.
Mitmekultuuriline ühiskond: ligi 41 miljonit inimest ELis ei ole oma elukohariigi kodanikud. Neist pea 14 miljonil on mõne muu ELi liikmesriigi kodakondsus, ülejäänud on ELi mittekuuluvate riikide kodanikud. Keskmiselt 3,1% ELi liikmesriikide elanikest on mõnest muust ELi liikmesriigist ja 6,1% ELi mittekuuluvatest riikidest.
Pindala: 4 miljonit km². Kõige suurema rahvaarvuga riik ELis on Saksamaa, samas suurim territoorium on Prantsusmaal. Kõige väiksem riik ELis nii rahvaarvu kui ka pindala poolest on Malta.
Rahvastiku paiknemine: 39% ELi elanikkonnast elab suurlinnades, 36% väike- ja eeslinnades ning 25% maapiirkondades.
Avatud piirid: alates 1985. aastast saavad inimesed liikuda Schengeni alal piirikontrollita. See tugineb ELis kehtivale vaba liikumise põhimõttele, tänu millele saavad kõik ELi kodanikud ükskõik millist ELi riiki külastada ning seal töötada ja elada ilma, et selleks oleks vaja täita eraldi formaalsusi. Schengeni alasse kuuluvad kõik ELi liikmesriigid peale Küprose ja Iirimaa. Viimased liitujad olid Bulgaaria ja Rumeenia (2024. aasta märtsis). Schengeni ala liikmed on ka neli ELi mittekuuluvat riigi (Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein).
Allikad: Eurostat – 2023. aasta andmed rahvastiku, rahvastikuprognoosi, pindala, elanike kodakondsuse, maailma rahvastiku ning linna- ja maaelanikkonna kohta, 2022. aasta andmed osakaalu kohta maailmakaubanduses
Majandus, kaubandus ja riikide rahandus
Ühtne turg: Euroopa Liidul on ühtne turg, kuhu kuuluvad 27 ELi liikmesriiki ja (kui välja arvata teatud küsimused) neli ELi mittekuuluvat riiki. Seega saavad kaubad, teenused, kapital ja inimesed liikuda vabalt ning ilma tehniliste, õiguslike ja bürokraatiast tingitud tõketeta.
Ühisraha: 1999. aastal kasutusele võetud euro kehtib ametliku valuutana 20 ELi liikmesriigis. Neid riike üheskoos nimetatakse euroalaks. Euro on aidanud kaasa Euroopa integratsioonile, tagades euroala inimestele ühtse turu hüved. Enamik ELi liikmesriike ekspordib 50% kuni 80% oma toodangust teistesse ELi riikidesse.
SKP: ELi SKP ehk kõigi liidu päritolu toodete ja teenuste koguväärtus on 17 triljonit eurot, mis teeb EList maailma ühe suurima majanduse. Kõige suurema panuse sellesse annab Saksamaa, järgnevad Prantsusmaa ja Itaalia. 72% ELi SKPst moodustavad teenused, praktiliselt kogu ülejäänud osa läheb tööstuse arvele.
Kaubandus: EL on suurim toodete ja teenuste eksportija maailmas. Liidu osakaal üleilmses kaubavahetuses on umbes 14%.
Kaubanduspartnerid: kõige rohkem kaupu ekspordib EL USAsse, impordib aga Hiinast. Teenuste valdkonnas on ELi kõige olulisemad kaubanduspartnerid USA ja Ühendkuningriik.
ELi eelarve: EL kasutab oma eelarvet selleks, et rahastada liidu prioriteete ja suuri projekte, mis käiks muidu enamikule ELi riikidele projekti suuruse või piiriülese olemuse tõttu üle jõu. Praegune pikaajaline eelarve on ette nähtud ajavahemikuks 2021–2027 ja selle maht on ligi 2 triljonit eurot.
Võlakoormus: valitsemissektori eelarvepuudujääk ELis on 3,5% SKPst. Kui ELi konsolideeritud koguvõlg oli 2020. aastal pandeemia-aegses kõrgpunktis 90%, siis praeguseks on see vähenenud 82%ni. Kõige suurem võlakoormus on Kreekal, Itaalial, Prantsusmaal, Hispaanial ja Belgial: kõigi nende riikide valitsemissektori võla suhe SKPsse ületab 100%. Kõige madalam on see suhtarv Luksemburgis, Bulgaarias ja Eestis.
Allikas: Eurostat – 2023. aasta andmed SKP, sektorite, ELi-sisese kaubanduse, kaupade valdkonna kaubanduspartnerite, teenuste valdkonna kaubanduspartnerite, valitsemissektori eelarve puudujäägi ja konsolideeritud koguvõla kohta, 2022. aasta andmed osakaalu kohta maailmakaubanduses
Energeetika ja kliima
Kliimaeesmärgid: EL on seadnud eesmärgiks teha Euroopast 2050. aastaks maailma esimene kliimaneutraalne maailmajagu ning seega on liit kliimamuutustevastases võitluses ja majanduse keskkonnasäästlikumaks muutmises esirinnas. Eesmärgiks on seatud vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 55%.
Heitkogused: viimase kümnendi jooksul on ELi majandusest tingitud kasvuhoonegaaside heitkogus töötava inimese kohta vähenenud 26%.
Fossiilkütused: 70% energiast saadakse ELis endiselt söest, naftast ja gaasist. Liit töötab selle nimel, et vähendada sõltuvust teistest riikidest imporditavast kütusest (mille osakaal on praegu 63%).
Taastuvenergia: juba praegu pärineb 23% ELis tarbitavast energiast taastuvallikatest ja see näitaja suureneb pidevalt. Elektritootmisel kasutatakse nüüdseks peamiselt taastuvaid energiaallikaid. ELi riikidest on esikohal Rootsi, kus taastuvad energiaallikad katavad ligi kaks kolmandikku riigi energiatarbest. Rootsile järgnevad Soome, Läti ja Taani. Kõige väiksem on taastuvate energiaallikate osakaal Iirimaal, Maltal, Belgias ja Luksemburgis.
Allikas: Eurostat - 2022. aasta andmed fossiilkütuste, energia, taastuvenergia, energiasõltuvuse, ja kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta.
Elukvaliteet, töökohad ja võrdsus
Oodatav eluiga: meeste puhul ligi 79 aastat, naiste puhul 84 aastat.
Tervis: 68% ELi üle 16aastastest elanikest leiab, et nende tervis on hea või väga hea.
Demograafilised muutused: suuremas osas Euroopas on viimastel kümnenditel täheldatud elanikkonna vananemist. See mõjutab tõsiselt pensionifonde, valitsemissektori kulutusi ning selliste teenuste nagu tervishoid ja sotsiaalhoolekanne osutamist. Kui 2002. aastal oli ELis 3,8 tööealist inimest ühe eaka kohta, siis 2022. aastaks oli suhtarv langenud 2,8ni ja langus jätkub.
Töötuse määr 6,1%. Enam kui kaks korda suurem (14,5%) on see näitaja 15–24aastaste noorte puhul.
Tööandjad: ELi ülekaalukalt suurim tööandja on teenindussektor 74%ga. Ülejäänud töötajad jagunevad tööstussektori, ehitussektori ning põllumajandus-, metsamajandus- ja kalandussektori vahel.
Sooline võrdõiguslikkus: hoolimata viimaste kümnendite edusammudest ELis soolise võrdõiguslikkuse alal, teenivad naised endiselt keskmiselt 12,7% vähem kui mehed. Töötavad mehed on reeglina kõrgemal positsioonil kui töötavad naised. Näiteks on ELis juhtivtöötajate seas naisi õige pisut üle kolmandiku (35%). Üheski ELi riigis ei ole naisjuhtide osakaal 50%, kuid Lätis, Poolas, Rootsis, Bulgaarias ja Soomes ületab see näitaja 40%. Kõige vähem naisjuhte on Küprosel, Luksemburgis ja Horvaatias.
Inflatsioon: 6,4% (aastal 2023). Kõige enam on viimastel aastatel tõusnud toiduainete, jookide ja alkoholi hinnad. Kulutused transpordile, eluasemele, veele, elektrile, gaasile ja muudele kütustele on pärast 2022. ja 2023. aasta järsku hinnatõusu oluliselt vähenenud.
Vaesusrisk: 94,6 miljoni inimese puhul ELis esineb vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse risk. Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus on enam kui iga viies eurooplane, kelle leibkonda kuulub ülalpeetavaid lapsi. Peale selle ei ole 31% Euroopa leibkondadest suuteline toime tulema ootamatute rahaliste kulutustega. Vaesusrisk on suurim Rumeenias ja Bulgaarias ning kõige väiksem Tšehhis ja Sloveenias.
Allikas: Eurostat – 2023. andmed oodatava eluea, tajutava tervisliku seisundi, vanadussõltuvusmäära, töötuse, tööhõivesektorite vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse, leibkondade ootamatute rahaliste kulude, inflatsiooni, eri kategooriate inflatsiooni, soolise palgalõhe ja juhtivtöötajate kohta, 2022. aasta andmed ühe leibkonna tarbimistaseme kohta
Haridus, keeled ja turism
Kultuur ja mitmekeelsus: EL on kultuuriliselt ja keeleliselt väga mitmekesine. Olulise osa liidu kultuuripärandist moodustavad seal räägitavad keeled. Seetõttu toetab EL mitmekeelsust ja liidus on 24 ametlikku keelt.
Keeleõpe: koolis soodustatakse uute keelte õppimist maast-madalast peale. See aitab kaasa piiriülestele kontaktidele inimeste vahel ja teeb välismaal õppimise lihtsamaks. 49% ELi gümnasistidest õpib kahte või enamat võõrkeelt.
Ülikoolilõpetajad: üle 4 miljoni kõrgkoolilõpetaja igal aastal. Kõige rohkem on õppureid sellistes valdkondades nagu äri, haldus ja õigus, tehnika, tootmine ja ehitus ning tervishoid ja hoolekanne.
Üliõpilasvahetused: alates 1987. aastast toimuvad üliõpilasvahetused ELis programmi „ERASMUS+“ raames. Esimesel aastal osales 3200 üliõpilast 11 Euroopa riigist. Alates sellest ajast on programm võimaldanud õppida 15 miljonil inimesel 34 riigis nii ELis kui ka väljaspool seda.
Turism: EL on maailma suurim turismisihtkoht, mida külastab 60% kõigist rahvusvahelistest huvireisijatest. Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania kuuluvad üleilmselt kõige enam külastatavate riikide hulka: igaühes neist neljast veedavad turistid aastas kokku enam kui 430 miljonit ööd. Lisaks sellele teevad ELi elanikud aastas ligi 1,1 miljardit äri- või turismireisi kas oma riigi piires või mõnesse teise ELi liikmesriiki, kusjuures vaba liikumist hõlbustavad ELi avatud piirid.
Allikas: Eurostat – 2023. aasta andmed õpilaste ja õpitavate keelte, ülikoolilõpetajate, ülikooliõpingute valdkondade, turistide ööbimiste, turismi ja eurooplaste reiside kohta, 2022. aasta andmed välismaal õppimise kohta