Abielu lahutamine ja kooselu lõpetamine

Üldine teave

Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgi luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, võttes vastu meetmed, mis on seotud õigusalase koostööga tsiviilasjades, millel on piiriülene mõju. Samas nõuab kodanike liikuvuse suurendamine siseturul suuremat paindlikkust ja õiguskindlust.

Nõukogu 20. detsembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas (nn Rooma III määrus) tagatakse kodanikele õiguskindluse, etteaimatavuse ja paindlikkuse põhimõttest lähtudes asjakohased lahendused, kaitstakse lahutusmenetluses nõrgemat osapoolt ja hoitakse ära meelepärase kohtualluvuse valimine. Samuti aidatakse vältida keerukaid, pikalevenivaid ja emotsionaalselt koormavaid menetlusi.

Täpsemalt lubatakse määrusega (EL) nr 1259/2010 rahvusvahelistel paaridel eelnevalt kokku leppida, millist õigust nad soovivad oma lahutuse või lahuselu suhtes kohaldada, eeldusel et kõnealune õigus on selle liikmesriigi õigus, millega neil on tihedam seos. Kui abielupaar ei jõua kohaldatava õiguse valikul kokkuleppele, saab kohtunik ühise korra alusel otsustada, millise riigi õigust oleks kõige asjakohasem kohaldada.

Kõnealust määrust ei kohaldata järgmiste küsimuste suhtes: füüsiliste isikute õigus- ja teovõime; abielu olemasolu, kehtivus ja tunnustamine; abielu kehtetuks tunnistamine; abikaasade nimi; abielu omandiõiguslikud tagajärjed; vanemlik vastutus; ülalpidamiskohustus ning usaldusomand ja pärimine. Samuti ei mõjuta see Regulation (EC) No 2201/2003 concerning jurisdiction and the recognition and enforcement of judgments in matrimonial matters and the matters of parental responsibility kohaldamist.

Tegemist on vahendiga, mis võimaldab teha osalevatel liikmeriikidel tihedamat koostööd. Tänu tihedamale koostööle saab vähemalt üheksast liikmesriigist koosnev rühm rakendada meetmeid mõnes aluslepingutega hõlmatud valdkonnas, kus liidul ei ole ainupädevust. ELi toimimise lepingu artikli 331 kohaselt on nendel liikmesriikidel, kes veel ei osale, õigus tõhustatud koostööga ühineda.

Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist leiate teavet määruse kohaldamise kohta.

Tõhustatud Koostöö

12. juulil 2010 võttis nõukogu vastu otsuse 2010/405/EL tõhustatud koostöö lubamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas Belgia, Bulgaaria, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Luksemburgi, Ungari, Malta, Austria, Portugali, Rumeenia ja Sloveenia vahel.

Nimetatud 14 liikmesriiki võtsid selle tulemusel vastu nõukogu määruse (EL) nr 1259/2010, mida kohaldatakse alates 21. juunist 2012.

21. novembril 2012 võttis komisjon vastu otsuse 2012/714/EL, millega kinnitatakse Leedu osalemine tõhustatud koostöös abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas. Kõnealuse otsusega nähakse ette, et määrust (EL) nr 1259/2010 kohaldatakse Leedu suhtes alates 22. maist 2014.

27. jaanuaril 2014 võttis komisjon vastu otsuse 2014/39/EL, millega kinnitatakse Kreeka osalemine tõhustatud koostöös abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas. Kõnealuse otsusega nähakse ette, et määrust (EL) nr 1259/2010 kohaldatakse Kreeka suhtes alates 29. juulist 2015.

10. augustil 2016 võttis komisjon vastu otsuse (EL) nr 2016/1366, millega kinnitatakse Eesti osalemine tõhustatud koostöös abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas. Selle otsusega nähakse ette, et määrust (EL) nr 1259/2010 kohaldatakse Eesti suhtes alates 11. veebruarist 2018.

Riigi kohta üksikasjaliku teabe saamiseks klõpsake paremas servas selle lipukesel.

Seonduv link

Euroopa justiitsatlase ARHIVEERITUD veebisait (suleti 30. septembril 2017)