Reisimine koroonaviiruse pandeemia ajal

COVID-19 pandeemiale ja sellele järgnenud reisipiirangutele (mille liikmesriigid kehtestasid rahvatervise kaitseks) reageerimiseks kehtestas EL meetmed, et hõlbustada ohutut reisimist, piirates samal ajal viiruse levikut ning kaitstes kõigi eurooplaste tervist ja heaolu:

COVID-19 pandeemia ajal võtsid ELi liikmesriigid mitmesuguseid meetmeid reisimise piiramiseks, et piirata koroonaviiruse levikut. Koordineerimise ja selge teabevahetuse tagamiseks kogu ELis tegi komisjon tööd selle nimel, et edendada selliste piirangutega seotud koostööd ja teabevahetust.

13. oktoobril 2020 võttis nõukogu komisjoni ettepaneku alusel vastu soovituse, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel. Soovituse eesmärk oli vältida killustatust ja häireid ning suurendada läbipaistvust ja prognoositavust kodanike ja ettevõtjate jaoks. Konkreetsemalt kehtestati ühine lähenemisviis järgmistes põhipunktides:

• ühtsete kriteeriumide ja künniste kohaldamine otsuste tegemisel selle üle, kas kehtestada vaba liikumise piirangud;

• COVID-19 leviku riskipiirkondade kaardistamine ühtsete tingimuste ja kokkulepitud värvikoodide alusel, mille on avaldanud Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus;

• ühtne raamistik meetmetele, mida kohaldatakse suure riskiga piirkonnast tulevate reisijate suhtes;

• kooskõlastamine liikmesriikide vahel ning üldsuse selge ja õigeaegne piirangutest teavitamine.

Pandeemia arengutele reageerimiseks ajakohastati nõukogu soovitust mitu korda. See hõlmas COVID-19 nakkuse testide standardse kehtivusaja kehtestamist.

Teine oluline vahend ohutu reisimise hõlbustamiseks ELis oli 1. juulil 2021 jõustunud ELi digitaalse COVID-tõendi määrus. Tõend kinnitas, et isik on vaktsineeritud COVID-19 vastu, saanud negatiivse analüüsivastuse või on COVID-19st tervenenud. Igal ELi digitaalse COVID-tõendi omanikul olid reisides samad õigused kui külastatava liikmesriigi kodanikel, kes olid COVID-19 vastu vaktsineeritud, saanud negatiivse analüüsivastuse või COVID-19st tervenenud. Seega oli määruse eesmärk hõlbustada liikmesriikide kehtestatud reisipiirangute järkjärgulist kaotamist.

ELi digitaalne COVID-tõend, mida enamik liikmesriike kasutas alates selle kasutuselevõtust 2021. aastal kuni 2022. aasta keskpaigani, oli väga oluline edusamm Euroopa jõupingutustes tegeleda COVID-19 pandeemia mõjuga ühiskonnale ja majandusele ning seda leevendada. Rohkem kui 2,3 miljardit ELi digitaalset COVID-tõendit andsid olulise panuse vaba liikumise toetamisse ja Euroopa rängalt kannatada saanud turismitööstuse turgutamisse. Kuna epidemioloogiline olukord paranes, vähenesid ELi-siseste reiside puhul nõuded, mis käsitlesid ELi digitaalse COVID-tõendi omamist. Selleks et tagada jätkuv reisimine epidemioloogilise olukorra märkimisväärse halvenemise korral, pikendati 29. juunil 2022 ELi digitaalse COVID-tõendi määrust kuni 30. juunini 2023. 2022. aasta augustiks olid kõik liikmesriigid kõik ELi-sisesed reisipiirangud tühistanud.

5. mail 2023 kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) COVID-19ga seotud rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra lõppenuks. Seda arvesse võttes ei teinud komisjon ettepanekut ELi digitaalse COVID-tõendi määruse edasiseks pikendamiseks pärast 30. juunit 2023. Alates 1. juulist 2023 määrus ja sellele lisatud nõukogu soovitus enam ei kehti.

ELi digitaalse COVID-tõendi süsteemi positiivne mõju ulatus väljapoole ELi, kuna sellest sai ülemaailmne standard, mis põhines kindlalt sellistel ELi väärtustel nagu avatus, turvalisus ja andmekaitsenõuete järgimine. Kokku sai süsteemist kasu 78 riiki viiel kontinendil. See edu aitas kaasa ohutu rahvusvahelise reisimise taastamisele ja ülemaailmsele taastumisele. WHO otsustas kasutusele võtta ELi digitaalse COVID-19 sertifitseerimise süsteemi, et luua ülemaailmne süsteem, mis aitaks kaitsta inimesi kogu maailmas praeguste ja tulevaste terviseohtude (s.h pandeemiate) eest.

Lisateavet alustehnoloogia võimaliku kasutamise kohta tulevikus leiate leheküljelt ELi digitaalne COVID-tõend.

Pandeemia alguses, 16. märtsil 2020 võttis komisjon vastu teatise, milles soovitas ajutiselt piirata mittehädavajalikku reisimist kolmandatest riikidest ELi. 17. märtsil 2020 leppisid liikmesriigid kokku ajutise piirangu rakendamises, kusjuures seda rakendasid ka neli Schengeni lepinguga ühinenud riiki.

Pärast komisjoni 11. juunil 2020 esitatud ettepanekut võttis nõukogu 30. juunil 2020 vastu soovituse Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutiste piirangute järkjärgulise kaotamise kohta. Pandeemia arengutele reageerimiseks ajakohastati nõukogu soovitust mitu korda.

Ajavahemikul, mil kehtisid ELi reisimise piirangud, kehtestati mõned erandid, et tagada kodanike, kaupade ja teenuste vaba liikumine, järgides täielikult tervishoiu- ja ohutusmeetmeid. Nendega saab tutvuda siin:

Erandid koroonaviirusega seotud reisipiirangutest

Pärast seda, kui nõukogu võttis 13. detsembril 2022. aastal vastu soovituse (EL) 2022/2548, ei tohiks liikmesriigid COVID-19 pandeemia tõttu enam kehtestada reisimisele piiranguid rahvatervisega seotud kaalutlustel. ELi liikmesriigid on siiski kehtestanud mõned kaitsemeetmed, mida kohaldatakse halveneva epidemioloogilise olukorra või uue murettekitava variandi ilmnemise korral.

Pärast COVID-19 pandeemia puhkemist aitasid Euroopa Komisjon ja Euroopa välisteenistus kõikjalt maailmast lõksu jäänud ELi kodanikke koju tuua.

Teave ELi kodanike õiguste kohta diplomaatilisele või konsulaarkaitsele väljaspool ELi

^{Vastutuse välistamine. Seda lehekülge ajakohastati viimati septembris 2023.}