Komiteest

„Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni abista[b] nõuandva pädevusega majandus- ja sotsiaalkomitee [...].“

1957, Euroopa Liidu leping, artikkel 13

329 liiget

5 aastaks

•  
  
   

   

•  
  
   

   

•  
  
   

   

•  
  
   

   

•  
  
   

   

•  
  
   

   

•  
  
   

   

•  
  
   

   

•  
  
   

   

•  
  
   

   

•  
  
   

   

•  
  
   

   

•  
  
   

   

•  
  
   

   

•  
  
   

   

•  
  
   

   

•  
  
   

   

•  
  
   

   

•  
  
   

   

•  
  
   

   

•  
  
   

   

•  
  
   

   

•  
  
   

   

•  
  
   

   

•  
  
   

   

•  
  
   

   

•  
  
   

   

Liikmed?

Tööandjad, ametiühinguliikmed ning sotsiaal-, kutse-, majandus- ja kultuuriorganisatsioonide esindajad. Liikmed nimetab liikmesriikide ettepanekute alusel ametisse nõukogu viieaastaseks ametiajaks, mida saab pikendada.

3 rühma

• Tööandjad I rühm
• Töötajad II rühm
• Kodanikuühiskonna organisatsioonid III rühm

President 2 asepresidenti 2,5-aastane ametiaeg

Meie töö: arvamused

Euroopa Komisjon, parlament või nõukogu > KONSULTEERIMI- 
STAOTLUS

EMSK > OMA ALGATUS

Juhatus > HEAKSKIIT

Raportöör ja uurimisrühm Rühmade nimetatud liikmed

Raportöör > ARVAMUSE EELNÕU (sageli uurimisrühma kaasabil)

Sektsioonid> ARUTELU > KONSENSUS

• Tööandjad I rühm
• Töötajad II rühm
• Kodanikuühiskonna 
  organisatsioonid III rühm

TÄISKOGU ISTUNGJÄRK > ARVAMUSTE HÄÄLETAMINE

VASTUVÕETUD ARVAMUS saadetakse ELi institutsioonidele ja avalikustatakse asjakohasel viisil

Video - Arvamuse koostamine

Tööorganid

• ECO
• INT DSMO
• TEN
• SOC LMO
• NAT SDO
• REX
• CCMI
• ESG
• LG
• FFRL

6 sektsiooni

ECO

majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon

INT

ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

TEN

transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon

SOC

tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon

NAT

põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon

REX

välissuhete sektsioon

1 komisjon

CCMI

tööstuse muutuste nõuandekomisjon

3 vaatlusrühma

DSMO

digiülemineku ja ühtse turu vaatlusrühm

SDO

kestliku arengu vaatlusrühm

LMO

tööturu vaatlusrühm

3 muud tööorganit

ESG

ajutine töörühm „Euroopa poolaasta“

LG

Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide ja võrgustike kontaktrühm

FRRL

ajutine töörühm „Põhiõigused ja õigusriigi põhimõte“

EMSK eesmärkide ja ülesannete kirjeldus

Euroopa integratsioonile pühendudes annab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma panuse Euroopa Liidu demokraatliku legitiimsuse ja tõhususe suurendamisse, võimaldades liikmesriikide kodanikuühiskonna organisatsioonidel Euroopa tasandil oma arvamust väljendada.

Komitee kolm peamist ülesannet ja eesmärki on järgmised:

• aidata Euroopa Liidu poliitikat ja õigusakte paremini kohandada kohapealsele majanduslikule, sotsiaalsele ja ühiskondlikule tegelikkusele, abistades selleks Euroopa Parlamenti, nõukogu ja Euroopa Komisjoni oma liikmete kogemusi ja esindatavaid organisatsioone, dialoogi ja jõupingutusi kasutades, et saavutada üldhuvi teeniv üksmeel;
• edendada Euroopa Liidu arenemist kaasavamaks ja rohkem rahva arvamust arvestavaks, toimides institutsioonilise foorumina, mis esindab ja teavitab organiseeritud kodanikuühiskonda, edastab selle seisukohti ja tagab dialoogi sellega;
• edendada Euroopa Liidu alusväärtusi ning toetada nii Euroopas kui ka kogu maailmas demokraatiat, osalusdemokraatiat ja kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli.

EMSK töö

Komitee on nõuandev organ, mis annab Euroopa majandus- ja sotsiaalvaldkonna huvirühmade esindajatele ja teistele ametliku platvormi, et väljendada oma seisukohti ELi küsimustes. Komitee arvamused edastatakse nõukogule, komisjonile ja Euroopa Parlamendile. Seega on komiteel oluline roll Euroopa Liidu otsustusprotsessis.

Eestseisus

• President
• Asepresident – teabevahetus
• Asepresident – eelarve

Ajalugu

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee loodi 1957. aasta Rooma lepingutega, et kaasata majandus- ja sotsiaalvaldkonna huvirühmad ühisturu loomisse ning luua institutsiooniline struktuur Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu teavitamiseks Euroopa Ühenduse küsimustest.

Komitee rolli on tugevdanud ühtne Euroopa akt (1986), Maastrichti leping (1992), Amsterdami leping (1997) ja Nice’i leping (2000).

Liikmed

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel on 329 liiget, kes on valitud Euroopa majandus- ja sotsiaalvaldkonna huvirühmade hulgast.

Liikmed nimetab liikmesriikide valitsuste ettepanekute alusel ametisse Euroopa Liidu Nõukogu viieaastaseks ametiajaks, mida saab pikendada. Koosseisu uuendati viimati 2020. aasta oktoobris ajavahemikuks 2020–2025.

Liikmed kuuluvad ühte kolmest rühmast:

• tööandjad (I rühm)
• töötajad (II rühm)
• kodanikuühiskonna organisatsioonid (III rühm)

Liikmete arv liikmesriigi kohta on järgmine:

• Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa: 24
• Hispaania, Poola: 21
• Rumeenia: 15
• Austria, Belgia, Bulgaaria, Kreeka, Madalmaad, Portugal, Rootsi, Tšehhi Vabariik, Ungari:12
• Horvaatia, Iirimaa, Leedu, Slovakkia, Soome, Taani: 9
• Eesti, Läti, Sloveenia: 7
• Küpros, Luksemburg: 6
• Malta: 5

Liikmete volitused

Liikmete ülesanne on esitada nõukogule, komisjonile ja Euroopa Parlamendile arvamusi Euroopa tasandil huvi pakkuvates küsimustes.

• Video arvamuse koostamise kohta.

Nõuandev ülesanne

Komisjonil ja nõukogul on teatud juhtudel kohustus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega konsulteerida; muul juhul on see vabatahtlik. Komitee võib siiski arvamusi vastu võtta ka omal algatusel. Ühtse Euroopa aktiga (17. veebruar 1986) ja Maastrichti lepinguga (7. veebruar 1992) laiendati teemaderingi, mille osas tuleb komiteega konsulteerida. Amsterdami lepinguga laiendati veelgi komiteega konsulteeritavaid teemavaldkondi ja võimaldati ka Euroopa Parlamendil komiteega konsulteerida. Komitee koostab aastas keskmiselt 170 nõuandvat dokumenti ja arvamust (millest ligikaudu 15% on omaalgatuslikud). Kõik arvamused edastatakse ELi otsustusorganitele ja avaldatakse seejärel Euroopa Liidu Teatajas.

Teavitamis- ja integreerimisülesanne

Viimastel aastatel on komitee tugevdanud oma rolli Euroopa Liidus ja täiendanud talle aluslepingutega antud põhirolli. Komitee toimib ühtse turu foorumina ning on teiste ELi tööorganite toetusel korraldanud mitmeid üritusi, mille eesmärk on tuua EL inimestele lähemale.

Struktuur

1. Eestseisus ja juhatus

Iga kahe ja poole aasta järel valib komitee juhatuse, kuhu kuulub president ja kaks asepresidenti, kes valitakse rotatsiooni korras igast kolmest rühmast.

Presidendi ülesanne on tagada komitee töö nõuetekohane toimimine. Teda abistavad asepresidendid, kellest üks vastutab teabevahetuse ja teine eelarve eest.

President esindab komiteed suhetes komiteeväliste organitega.

Komitee juhatuse ja presidendi pädevusse kuuluvad ka ühisülevaated (suhted Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA), Kesk- ja Ida-Euroopa riikide, Araabia Magribi Liidu, Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide, Ladina-Ameerika ja muude kolmandate riikidega ning programm „Kodanike Euroopa“).

Juhatuse peamine ülesanne on korraldada ja kooskõlastada komitee tööorganite tööd ning kehtestada selleks tööks poliitilised suunised.

2. Sektsioonid

Komiteel on kuus sektsiooni:

• majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon (ECO)
• ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon (INT)
• transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon (TEN)
• tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon (SOC)
• põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon (NAT)
• välissuhete sektsioon (REX)

Tööstuse muutuste nõuandekomitee (CCMI) liideti komitee struktuuri pärast Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamislepingu kehtivuse lõppemist 2002. aasta juulis.

3. Uurimisrühmad

Sektsiooni arvamusi koostavad uurimisrühmad. Neis on tavaliselt 12 liiget, sealhulgas raportöör. Uurimisrühma liikmeid võivad abistada nõustajad.

4. Allkomiteed

Komiteel on õigus luua ajutisi allkomiteesid konkreetsete küsimuste käsitlemiseks. Need tegutsevad sektsioonidega samadel alustel.

5. Täiskogu istungjärk

Reeglina tuleb komitee täiskoosseis kokku üheksa korda aastas täiskogu istungjärgul. Istungjärkudel võetakse arvamused vastu lihthäälteenamusega sektsioonide arvamuste alusel. Arvamused edastatakse institutsioonidele ja avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

6. Peasekretariaat

Komitee tööd toetab peasekretariaat, mida juhib peasekretär, kes annab aru juhatust esindavale presidendile.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees töötab umbes 700 inimest. Alates 1. jaanuarist 1995 korraldavad Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Euroopa Regioonide Komitee teatavaid teenuseid (logistika, infotehnoloogia ja tõlkimine) ühiselt.