Rumeenia kohtusüsteemi tutvustus

Rumeenia kohtusüsteemi struktuur on järgmine

Kohtud ja prokuratuurid

1. tasand

1. Esimese astme kohtud (Judecătorii, 176)
2. Prokuratuurid

2. tasand

1. Esimese astme või apellatsioonikohtud (Tribunale, 42)
2. Erikohtud (3)
3. Alaealiste asjade ja perekonnakohus (1)
4. Prokuratuurid

3. tasand

1. Apellatsioonikohtud (15)
2. Prokuratuurid

4. tasand

1. Kassatsioonikohus
2. Prokuratuur

• Rumeenia kohtusüsteem koosneb kassatsioonikohtust ja muudest kohtutest.

Kohtud

Înalta Curte de Casație și Justiție (kassatsioonikohus)

Rumeenia kõrgeima kohtuna on kassatsioonikohus ainus kohtuasutus, kes on pädev tagama õiguse ühtse tõlgendamise ja kohaldamise teistes kohtutes. Selle saavutamiseks on peamine menetlus õigusküsimusi käsitlev kohtuotsuste läbivaatamine.

Kassatsioonikohus koosneb neljast kolleegiumist, millest igaühel on oma pädevus:

• I tsiviilkolleegium,
• II tsiviilkolleegium,
• kriminaalkolleegium,
• haldus- ja maksuvaidluste kolleegium.

Neli viieliikmelist kohtukoosseisu, ühised kolleegiumid, õigusküsimusi läbivaatav kogu ja teatavate õigusküsimuste selgitamise kogu on muud kõrgeima kohtu kolleegiumid, kellel on oma pädevus.

Kassatsioonikohtu I tsiviilkolleegium ja II tsiviilkolleegium ning haldus- ja maksuvaidluste kolleegium lahendavad seaduses sätestatud juhtudel apellatsioonikohtute otsuste ja muude otsuste peale esitatud kassatsioonkaebusi, samuti selliste veel jõustumata kohtuotsuste või mis tahes muud laadi kohtuaktide peale esitatud kassatsioonkaebusi, mida ei saa kaevata edasi muul moel, ning juhul, kui apellatsioonikohtu menetlus on katkestatud.

Kassatsioonikohtu kriminaalkolleegium arutab järgmisi kohtuasju:

1. esimeses astmes kohtuasjad ja taotlused, mis on seaduse kohaselt suunatud kassatsioonikohtule kui esimese astme kohtule.

Kassatsioonikohtu kriminaalkolleegium arutab esimese astme kohtuna riigireetmisega seotud asju, senati ja saadikutekoja liikmete ning Rumeeniast valitud Euroopa Parlamendi liikmete, valitsuse liikmete, konstitutsioonikohtu kohtunike, kõrgema kohtunike nõukogu liikmete, kassatsioonikohtu kohtunike ning selle kohtu juurde kuuluva prokuratuuri prokuröride toimepandud õigusrikkumisi;

2. kriminaalasjades apellatsioonikohtute ja sõjaväeapellatsioonikohtu poolt esimeses kohtuastmes tehtud otsuste peale esitatud kassatsioonkaebused;
3. kriminaalasjades apellatsioonikohtute, sõjaväeapellatsioonikohtu ja kassatsioonikohtu kriminaalkolleegiumi poolt esimeses kohtuastmes tehtud otsuste peale esitatud kassatsioonkaebused;
4. kassatsioonkaebused, mis on esitatud mis tahes laadi veel jõustumata kohtuotsuste või muude kohtuaktide peale, juhul kui neid otsuseid või akte ei saa muul viisil edasi kaevata ning juhul, kui apellatsioonikohtu menetlus on katkestatud;
5. apellatsioonkaebused kriminaalasjades tehtud jõustunud kohtuotsuste peale vastavalt seadusele;
6. eelotsusetaotlused teatavate õiguslike küsimuste selgitamiseks;
7. kohtualluvuskonfliktid, kui kassatsioonikohus on kohtualluvust taotlevate kohtute jaoks ühine kõrgem kohus;
8. taotlused asja pädevast apellatsioonikohtust teise apellatsioonikohtusse suunamiseks;
9. muud seaduses sätestatud juhud.

Viieliikmeline kohtukoosseis

Vastavalt hiljem muudetud ja täiendatud seaduse nr 304/2004 artiklile 24 vaatavad viieliikmelised kohtukoosseisud läbi kaebuseid kassatsioonikohtu kriminaalkolleegiumi esimeses astmes tehtud otsuste peale, kassatsioonkaebuseid kohtuotsuste peale, mille on teinud viieliikmeline kohtukoosseis pärast esialgset vastuvõtmist, apellatsioonkaebuseid kassatsioonikohtu kriminaalkolleegiumi poolt esimeses astmes tehtud kohtuotsuste peale; samuti lahendavad nad seaduses sätestatud juhtudel distsiplinaarasju ja muid seaduse alusel nende pädevusse kuuluvaid kohtuasju ning kaebuseid asja konstitutsioonikohtule suunamisest keeldumise otsuste peale, mille on teinud teine viieliikmeline kohtukoosseis. Uuesti avaldatud seaduse nr 317/2004 artikli 51 lõike 3 kohaselt lahendab viieliikmeline kohtukoosseis apellatsioonkaebusi, mis on esitatud kõrgema kohtunike nõukogu poolt distsiplinaarküsimustes tehtud otsuste peale.

Kassatsioonikohtu kolleegiumide ühisistung korraldatakse järgmistel eesmärkidel:

1. selliste taotluste lahendamine, millega soovitakse muuta kassatsioonikohtu praktikat;
2. asja konstitutsioonikohtusse suunamine, et kontrollida seaduste põhiseaduslikkust enne nende väljakuulutamist.

Apellatsioonikohus

Rumeenia apellatsioonikohtuid juhib esimees, keda võib abistada üks või kaks aseesimeest.

Apellatsioonikohtul on kolleegiumid või koosseisud, mis on spetsialiseerunud järgmistele asjadele:

• tsiviilasjad,
• kriminaalasjad,
• alaealistega seotud ja perekonnaasjad,
• haldus- ja maksuvaidlustega seotud asjad,
• töövaidluste ja sotsiaalkindlustusega, ettevõtlusega, äriregistriga, maksejõuetusega, ebaausa konkurentsi jms seotud asjad;
• mere- ja siseveeteedega seotud asjad.

15 apellatsioonikohtul on igaühel juriidilise isiku staatus ning iga kohtu alluvusse kuulub mitu alama astme kohtu (keskmiselt kolm).

Apellatsioonikohtud arutavad järgmisi tsiviilasju:

esimese astme kohtuna ja kooskõlas erinormidega taotlusi, mis on seotud haldus- ja maksuvaidlustega;

apellatsioonikohtuna esimese astme kohtu otsuste peale esitatud apellatsioonkaebusi;

kassatsioonikohtuna kassatsioonkaebusi, mis on esitatud apellatsioonikohtu otsuste peale või esimeses kohtuastmes tehtud otsuste peale, mis seaduse kohaselt ei kuulu edasikaebamisele, ja muudel seaduses selgesõnaliselt sätestatud juhtudel.

Apellatsioonikohtud arutavad järgmisi kriminaalasju.

Esimese astme kohtuna:

• karistusseadustiku artiklites 394–397, 399–412 ja 438–445 nimetatud süüteod;
• Rumeenia riikliku julgeolekuga seotud süüteod, nagu on ette nähtud eriseadustega;
• esimese astme kohtu või apellatsioonikohtu kohtunike ja nende kohtute juures tegutsevate prokuratuuride prokuröride toimepandud süüteod;
• advokaatide, notarite, kohtutäiturite või riigikontrolli audiitorite ning väliste avalike audiitorite toimepandud süüteod;
• seaduslikult asutatud usuühenduste juhtide ja muude kõrgema vaimulikkonna esindajate (kes on vähemalt piiskopi või sellega samaväärsel ametiastmel) süüteod;
• kassatsioonikohtu kohtunikuabide, apellatsioonikohtute kohtunike ja sõjaväeapellatsioonikohtu kohtunike ning nimetatud kohtute juures tegutsevate prokuratuuride prokuröride toime pandud süüteod;
• riigikontrolli liikmete, seadusandliku nõukogu esimehe, ombudsmani, ombudsmanide asetäitjate ja kvestorite süüteod;
• taotlused asja mõne teise kohtu alluvusse suunamiseks seaduses sätestatud juhtudel.

Apellatsioonikohtuna arutatakse apellatsioonkaebusi, mis on esitatud otsuste peale, mille on teinud kriminaalasjades esimese astme kohtud (judecătorii și tribunale).

Apellatsioonikohtud lahendavad ka kohtualluvusvaidlusi oma tööpiirkonna esimese astme kohtute (tribunale) vahel või erinevate esimese astme kohtute (judecătorii și tribunale) vahel, samuti selliste kohtute (judecătorii) vahel, mis kuuluvad apellatsioonikohtu tööpiirkonna eri kohtute (tribunale) tööpiirkonda.

Apellatsioonikohtud arutavad ka süüdimõistetud isikute väljaandmise või välismaale saatmise taotlusi.

Tribunal

Maakondades tegutsevaid esimese astme või apellatsioonikohtuid on 42 ja neil on juriidilise isiku staatus. Iga sellise kohtu tööpiirkond hõlmab kõiki selle maakonna alama astme kohtuid, kus kohus asub.

Tribunale koosnevad eri kolleegiumidest või koosseisudest, kes lahendavad:

• tsiviilasju,
• kriminaalasju,
• alaealistega seotud ja perekonnaasju,
• haldus- ja maksuvaidlustega seotud asju,
• töövaidluste ja sotsiaalkindlustusega, ettevõtlusega, äriregistriga, maksejõuetusega, ebaausa konkurentsiga jms seotud asju;
• mere- ja siseveeteedega seotud asju.

Tsiviilasjades lahendavad need kohtud järgmisi asju.

Esimese astme kohtuna arutatakse kõiki kaebusi, mis ei kuulu seaduse kohaselt muude kohtute pädevusse.

Apellatsioonikohtuna arutatakse alama astme kohtute (judecătorii) esimeses kohtuastmes tehtud otsuste peale esitatud apellatsioonkaebusi.

Kassatsioonikohtuna arutatakse kassatsioonkaebusi, mis on esitatud esimese astme kohtute otsuste peale, mis seaduse kohaselt ei kuulu edasikaebamisele, ja muudel seaduses selgesõnaliselt sätestatud juhtudel.

Kriminaalasjades arutavad tribunale järgmisi asju.

Esimese astme kohtuna:

• elu-, kehalise puutumatuse ja tervisevastased kuriteod, isikuvabaduse vastased süüteod, rasked varavastased kuriteod, eriti raskete tagajärgedega kuriteod, rändajatega kaubitsemine, piinamine, korruptsioon ja teenistuslikud kuriteod, riigisaladusega seotud teabe avaldamine, teenistusliku või mitteavaliku salajase teabe avaldamine, raha ebaseaduslik hankimine, omastamine, tuumamaterjalide või muude radioaktiivsete materjalide käitlemise korra mittejärgimine, lõhkeainete käitlemise korra mittejärgimine, omandatud immuunpuudulikkuse sündroomiga nakatamine, infosüsteemide ja andmete turvalisuse ja tervikluse vastased süüteod, organiseeritud kuritegeliku rühmituse loomine;
• tahtlikud süüteod, mis põhjustavad inimese surma;
• süüteod, mida on uurinud organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi uurimise direktoraat (Direcția de Investigare a Infracțiunilor de Criminalitate Organizată) või riiklik korruptsioonivastase võitluse direktoraat, välja arvatud juhul, kui need on seaduse kohaselt kõrgemate kohtute pädevuses;
• rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumisega seotud kuriteod vastavalt maksudest kõrvalehoidumise vältimist ja selle vastu võitlemist käsitleva seaduse nr 241/2005 artiklile 9 (viimati muudetud kujul);
• muud seaduse kohaselt tema pädevusse kuuluvad õigusrikkumised.

Tribunale teevad otsuseid kohtualluvuskonfliktide kohta enda pädevusse kuuluvate esimese astme kohtute vahel ning kassatsioonkaebuste kohta, mis on esitatud esimese astme kohtute tehtud otsuste peale seaduses sätestatud juhtudel.

Esimese astme kohtud (judecătoria)

Esimese astme kohtud ei ole juriidilised isikud ning asuvad maakondades ja Bukarestis.

Esimese astme kohtud lahendavad üldiselt järgmisi tsiviilasju:

• avaldused, mis kuuluvad tsiviilseadustiku järgi hooldusõiguse ja perekonnaasjade kohtu jurisdiktsiooni alla, v.a juhul, kui seaduses on selgesõnaliselt teisiti sätestatud;
• perekonnaseisuregistriga seotud avaldused vastavalt seadusele;
• kortermajade, kortermaja korterite või mitme isiku ainuomandis olevate ruumide haldamisega või koduomanike ühenduste poolt füüsiliste või juriidiliste isikutega sõlmitud õigussuhetega seotud kaebused;
• avaldused väljatõstmiseks;
• kaebused, mis käsitlevad järgmist: ühisseinad või -kraavid, ehitiste või rajatiste vaheline kaugus, läbipääsuõigus või mis tahes takistused või piirangud omandiõigusele, mis on ette nähtud seadusega, poolte vahel kokku lepitud või kohtu määratud;
• kaebused seoses piiride muutmise või mahamärkimisega;
• avaldused vara kaitsmiseks;
• kaebused, mis on seotud kohustusega viia ellu teatav tegevus või mitte ellu viia teatavat tegevust, kui kohustus ei ole rahas mõõdetav, sõltumata asjaolust, kas on sõlmitud leping või mitte, v.a tegevus, mis kuulub seaduse kohaselt muude kohtute pädevusse;
• avaldused isiku kohtu korras surnuks tunnistamiseks;
• avaldused vara kohtulikuks jagamiseks, olenemata objekti väärtusest;
• avaldused pärandiasjades, olenemata objekti väärtusest;
• avaldused seoses igamisega, olenemata objekti väärtusest;
• avaldused maavalduse asjades, välja arvatud need, mis kuuluvad eriseadusega teiste kohtute pädevusse;
• mis tahes muud rahas väljendatavad nõuded, mille objekti väärtus on kuni 200 000 leud, olenemata sellest, kas pooled on asjaga erialaselt seotud.

Esimese astme kohtud lahendavad seaduses sätestatud juhtudel ka kaebusi, mis on esitatud õigusemõistmisega seotud tegevust tegevate haldusasutuste otsuste peale ja teiste sellist tegevust tegevate asutuste otsuste peale, ning kõiki muid taotlusi, mis seaduse järgi nende pädevusse kuuluvad.

Esimese astme kohtud lahendavad järgmisi kriminaalasju:

üldiselt igasugused õigusrikkumised, v.a sellised, mida on seaduse kohaselt kohustatud esimeses kohtuastmes lahendama tribunale, apellatsioonikohtud või kassatsioonikohus.

Kehtivat teavet nende kohtute kohta leiate Rumeenia justiitsministeeriumi hallatavast kohtute portaalist.

Kohtute andmebaasid

Internetis on kättesaadavad järgmised kohtute andmebaasid:

• kassatsioonikohus avaldab oma kohtulahendid kohtu enda veebisaidil;
• kohtud avaldavad oma otsuste kokkuvõtted kohtute portaalis. Vt näiteks Bukaresti apellatsioonikohtu avaldatud otsuste kokkuvõtted;
• kohtute andmebaasi omab ja haldab Rumeenia seadusandlik nõukogu, kohtute pädevus – Rumeenia